Kirjelda mida tähendab kontaktisolatsioon. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta? Kontaktnakkuse isolatsioonimeetmeid kasutatakse eesmärgiga vältida nakkuse levikut otsese või kaudse kontakti teel nakatunud või koloniseerunud patsiendilt teistele. Kontaktnakkused jaotuvad kahte rühma: otsene kontakt (levik) ja kaudne. • Kontaktisolatsioonipalatisse sisenemisel kantakse mittesteriilseid kaitsekindaid ja ühekordset kaitsekitlit ja vajadusel kilepõlle. • Juustekaitset ja kaitsemaski kasutatakse vastavalt tegevusele 11. Kirjelda mis järjekorras võetakse isikukaitsevahendid kasutusele ja mis järjekorras neid eemaldatakse Isikukaitsevahendite kasutusele võtmise järjekord: uhekordne kaitsekittel kaitsemask juustekaitse (vajadusel) kaitseprillid/kaitseekraan (vajadusel) kindad Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kindad
Meie töökohal MRSA haiged isoleeritakse eraldi palatisse, vastavalt kontaktisolatsiooni nõuetele. Kui osakonnas rohkem MRSA haigeid, siis paigutatakse nad ühte palatisse. Osakonna vanemõde informeerib nakkustõrjeõde igast isoleeritud patsiendist ning vastutab selle eest, et kõik isoleeritud patsientiga kokkupuutuvad isikud oleksid informeeritud 8 kehtivast isolatsioonireziimist. MRSA haige palatis kantakse kindaid, kaitsekitlit, lisaks (kui on pritsimis- või riiete märgumisoht) plastikpõlle. Suu- ninamask ja silmakaitset kasutatakse lähikontaktis piisknakkuse ohu puhul. Kindad eemaldatakse ja käed desinfitseeritakse enne palatist lahkumist. Võimalusel kasutatakse ühekordseid vahendeid. Korduvalt kasutatavad töövahendeid desinfitseeritakse iga kasutamise järel. Kasutatud voodipesu pakitakse palatis pesukotti, see suletakse ja desinfitseeritakse. Piisab tavalisest pesemisest.
Tööriideid pestakse ja triigitakse pesumajas ning parandatakse haigla poolt. Tööriideid on keelatud viia koju pesemiseks. Eraldi kaitseriietuse vajadus, kasutamise otstarve ja tüüp sõltuvad tööst, osakonnast, töö mustusastmest, õhutemperatuurist jne. Eriliste aseptikanõuetega osakondades kasutatakse lisaks osakonna nõuetele vastavat riietust, mida vahetatakse iga päev. Osakonnaspetsiifilise riietusega ei tohi liikuda väljaspool osakonda. Osakonnast väljudes tuleb kanda kaitsekitlit või vahetada riided. Operatsioonide või teatud protseduuride ajal, kus teostatakse operatiivse aseptika nõuete kohaseid protseduure, kantakse kaitseriietust osakonnasisese tööriietuse peal. See on tavaliselt steriilne nn operatsiooniriietus. See ühekordseks kasutamiseks mõeldud või korduvkasutusega ette nähtud steriilne op. riietus. Üldosakondades ei ole vaja igapäev tööriideid vahetada, vahetatakse vaid määrdunud rõivaid. Osakonna tööriiete hulka kuuluvad ka vahetusjalatsid
eriti kui tegemist haavaeritisega või kõhulahtisusega patsiendiga a) Kontaktnakkusega patsient vajab võimalusel omaette ruumi (nakkuse leviku piiramiseks); limiteerida tuleb patsiendi liikumist/liigutamist laiemal alal ja kontakteerumist teiste inimestega ilma hädavajaduseta; patsient peab kandma näomaski ning oskama käituda aevastamise-köhimise juhiste järgi. b) Kasutatavatest seadmetest/esemetest/vahenditest eelistatakse ühekordseid. c) Kaitsekitlit või -kombinesooni kasutatakse ALATI. d) Kindad ja kaitsekombinesoon eemaldatakse KOHE pärast patsiendi juurest lahkumist ning sellele järgneb kätepesu ja antiseptika. 3) Ettevaatusabinõud takistamaks nakkuse levikut õhu kaudu; kasutatakse lisaks standardabinõudele. Alla 5µm suurused osakesed levivad õhuga ja läbi ventilatsioonisüsteemide kaugele (punetised, tuulerõuged, tuberkuloos, rõuged, viiruslikud hemorraagilised palavikud).