Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks. Kõik mis öeldud või kirjutatud on tõene seni kui ei ole tõestatud vastupidist. Elulugude kirjutamist ajendavad erinevad põhjused. Menocchio puhul olid selleks tema drastilised vaated ning dramaatiline elu. Menocchiole sai saatuslikuks maailmapilt, mille järgi maailm on samamoodi tekkinud nagu vaglad juustusse. Sügaval keskajal mõisteti ta vangi, kus ta kirjutas kaitsekirja, mille puhul jäi kaheldavaks, kas tema on selle autor. Ehk oli Menocchio keha ja vaim tõepoolest nii murtud, kuid samas võib see olla ka erinevate allikate poolt moondatud. Eluloo puhul on objektiivsus alati kaheldav. Guillaume le Marechal oli väärikas rüütel, kelle elulugu on pandud lugulauluna kirja andeka kirjaniku Jeani poolt ning tellitud vanemalt pojalt, peamiselt lähedastele lugemiseks. Le Marechali suguvõsa hääbus kiiresti, kuid lugulaul jäi läbi juhuse püsima
Armulaua sakramendist osasaamiseks ei olnud Husi arvates ültse vaja preestrit kui vahendajat inimese ja jumala vahel. Taoline väide kõigutas juba usu aluseid. Kui sellele lisandusid veel Husi üleskutsed kiriku vara ja maade võõrandamiseks ning indulgentsidega* äritsemise avalik hukkamõistmine, siis oli Jan Husi saatus otsustatud. Ta pandi kirikuvande alla ja kutsuti Lõuna-Saksamaal Konstanzi linnas võimuvali kirikukogule. Kuigi Saksa keiser andis Husile kaitsekirja, võeti kardetav ketser kinni ja heideti vanglasse. Kuna Hus ei loobunud ka vanglas oma vaadetest, mõistis kirikukogu ta surma. 1415. a. suvel põletati Jan Hus tuleriidal. Husi reeturlik vangistamine ja hukkamine kutsusid tsehhide hulgas esile laialdase rahutuse. Mõne aja pärast puhkes Tsehhimaal üldrahvalik ülestõus. See muutus 15 aastat kestvaks vabadusvõitluseks-talurahvasüjaks katoliku kiriku ja feodaalkorra vastu.
Ja kes tuleb?» «D'Artagnan ja tema sõbrad.» «Nad lähevad tõepoolest nii kaugele, et oleme sunnitud nad Bastille'sse saatma.» «Miks ei ole seda juba tehtud?» «Mis teha! Härra kardinalil on nende meeste vastu mulle arusaamatu nõrkus.» «Kas tõesti?» «Jah.» «Noh, hästi! Öelge talle, Rochefort, öelge, et need neli meest kuulasid pealt meie vestlust «Punase Tuvimajakese» trahteris, öelge talle, et pärast tema lahkumist tuli üks neist üles ja võttis minult vägivallaga kaitsekirja, mille ta mulle andis; öelge talle, et nad hoiatasid lord Winterit, et ma sõidan Inglismaale; öelge, et seekord oleksid nad peaaegu uuesti nurja ajanud minu missiooni, nii nagu juhtus teemantripatsitega; öelge talle, et nende nelja mehe hulgast tuleb karta ainult kahte -- d'Artagnani ja Athost; öelge talle, et kolmas, Aramis, on proua de Chevreuse'i armuke: teda peab jätma ellu, sest tun- 625 des ta saladust võib ta osutuda kasulikuks; mis puutub neljandasse, Porthosesse, siis
annaabi.ee 
