Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud...
• Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 18 • Leito, A.(2008). Sookurg. Eesti Loodus. Artikkel EL 2008/10. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/artikkel2549_2547.html • Rudi, H.(2009). Sookured said uue kaitsekava. Postimees. Külastatud aadressil http://ilmajaam.postimees.ee/154323/sookured-said-uue-kaitsekava • Pilt 1 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Pilt 2 http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/sookurg_al.html • Pilt 3 http://rabivere.kohila.edu.ee/extensions/rabivere/img/biota/avif auna/slide_6_3.jpg • Pilt 4 http://www.hanila.ee/tuhu-soo • Pilt 5 http://blog.moment.ee/tag/sookurg • Pilt 6 http://www.fotosilm.pri.ee/s2/18_1658_s_s_Sookurg_jutustas_ron
3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid Nagu eelnevalt mainitud on peamiseks eesmärgiks suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina. Lähiaja kaitse- eesmärgiks (5 aasta jooksul) on arvukuse languse peatamine ning olemas olevate liikide säilitamine ehk vähemal 5-10 paari tasemel. Pika ajaline (15 aastane) kaitse- eesmärk on suur-konnakotka arvukuse kasvutrendi saavutamine (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.2 Liigikaitse meetmed Keskkonnaministeeriumi suur-konnakotka kaitsekava järgi on asurkonna kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed järgmised: Liigi kaitse elupaikade kaitse kaudu Intensiivkaitse Ennetavad meetmed Ohtutegurite riski vähendamisega püütakse täita kaitsekorralduse eesmärke, põhilist tähelepanu tuleks pöörata suure ja kriitiliste ohutegurite mõju nagu: kaitsta pesapaiku ja toitumisalasid tagamaks nende soodne seisund ja tagada seni teadmata pesapaikade alasid,
annaabi.ee 
