c) Rästik kuulub III kaitsekatergooria alla. Liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest võetakse kaitse alla vähemalt 10% (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §4.2.16) d) Kassikakk kuulub II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide sekka. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §8.2.30) e) Kivirullija kuulub II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide sekka. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §8.2.23) f) Harilik tundrasamblik kuulub I kaitsekategooriasse. Kõik teadaolevad
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine ● Keppart V, Masing M, Lutsar L. Nahkhiired Luual (2005) ● forte.delfi.ee: Lusitaania teetigu sööb linnupoegi ● Looduskaitsealuste parkide kaitsest Eestis ● bio.edu.ee Tööjaotus Tööjaotuse määr, % Albert Saara Luua pargi spetsiifika 10 90 Parkide üldinfo 90 10 Toiduvõrgustiku koostamine 50 50
boreaalsete ja nemoraalsete kasvupaikade ristumise tõttu meie alal võimaldab siin kasvada nii põhjapoolsetel boreaalsetel kui ka lõunapoolsetel nemoraalsetel riisikaliikidel. Seetõttu võib tulevikus lisanduda veel üle paarikümne liigi. Looduskaitse https://et.wikipedia.org/wiki/Kuldpiimane_r • Eesti ohustatud liikide punasesse iisikas nimestikku ja riikliku looduskaitse alla kuuluvad I ja II kaitsekategooriana : kuldpiimane https://et.wikipedia.org/wiki/Ripsriisi riisikas(Lactarius chrysorrheus), kas ripsriisikas(Lactarius mairei) ja roosa riisikas(Lactarius controversus). Nende korjamine söögiks on taunitav ja isegi https://et.wikipedia.org/wiki/Roosa_r iisikas karistatav. • Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku kuulub vaskriisikas (Lactarius hysginus).