hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 19. Oska nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. TammeLauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 20. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 21. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid.
1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 17. nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. Tamme-Lauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 18. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid.
Ainja Akste Lahemaa Alatskivi Alema Karula Luhasoo Kabli Soomaa Kaali Kesknõmme Vilsandi Kallaste Laulaste Matsalu 26. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. (5) I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Nt Lendorav (loom), Nõtke Näkirohi (taim) II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Nt harivesilik (loom), Kaunis Kuldking (taim)
merekeskkonna talutavökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. soovituskiri nr 15/5 (10. 03. 1994, uuendatud 2003 ja 2005) viitab konventsiooni artikli 13 § b: annab juhised Läänemere mere- ja rannikukaitsealade loomiseks kirjeldab soovituslikke kaitsekategooriaid. · Lahemaa Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 · Matsalu Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 · Vilsandi Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 · Hiiumaa laiud kinnitatud 7/14/05 · Kõpu poolsaar Hiiumaal kinnitatud 7/14/05 On veel teisigi rahvusvahelisele looduskaitsele olulisi lepinguid. Võiks nimetada veel UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsiooni», millega Eesti ühines 1995. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. Ülemaailmses biosfääri
ökoloogiline seisund; 2) teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; 3) koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; 4) töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. soovituskiri nr 15/5 (10. 03. 1994, uuendatud 2003 ja 2005) viitab konventsiooni artikli 13 § b: annab juhised Läänemere mere- ja rannikukaitsealade loomiseks kirjeldab soovituslikke kaitsekategooriaid. Lahemaa Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 Matsalu Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 Vilsandi Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 Hiiumaa laiud kinnitatud 7/14/05 Kõpu poolsaar Hiiumaal kinnitatud 7/14/05 On veel teisigi rahvusvahelisele looduskaitsele olulisi lepinguid. Võiks nimetada veel UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsiooni», millega Eesti ühines 1995. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki.
annaabi.ee 
