raisakotkas. Zeus pidi oma esimese abikaasaga, Metisega, seotatud Athena ise ilmale tooma. Athena sündis isa peas kasvanud muhust. Athena oli tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna. Sellepärast et ta oli sündinud Zeusi peast, oli ta isa armastatum tütar. Athena oli sinisilmne ja kandis oda ja kiivrit. Vaatamata sellele sõdu ta vihkas, kuid oli kindel, et ta peab võitlema inimeste kaitseks. Tema järgi oli nimetatud ka Ateena linn ja tema oli selle linna kaitsejumalannaks. Zeusil ja titaanitar Maial oli poeg Hermes. Hermes oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal. Ta oli ka tiivulisi sandaale kandev jumalate välejalgne käskjalg. Hermes oli ka väga kaval. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad ära, kuid hiljem ta leppis temaga ära ning neist said parimad sõbrad. Hermese sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp
Ateena on Kreeka mütoloogias väga paljude kangelaste abistaja, nagu näiteks Odysseus, Jason ning Herakles. Klassikalistes kreeka müütides, pole tal kunagi olnud elukaaslast või armukest, seega on teda tihti kutsutud ka ,,neitsi Ateena'ks". Kuid hilisemates müütides, olevat ta olnud Erechtheuse ema ning kord oli teda vägistada püüdnud Hephaistos, kuid see ei õnnestunud. Seega on igati loogiline, et Ateena valiti just Kreeka pealinna kaitsejumalannaks, et ta nii tark ning väga hästi relvastatud oli. Väike karikatuur Ateenast ( kull(kotkas), kilp, relvastus) Hilisem ajalugu Parthenon oli Ateenale pühendatud tempel ligikaudu tuhat aastat. Kui Ateena kuulus Rooma impeeriumi koosseisu, siis oli tema hiigelsuur kultuslik pilt sealt ära röövitud ning Konstantinooplisse transporditud, kus ta oli hiljem katki tehtud (arvatavasti 1207 pKr, kui oli alanud Neljas Ristisõda).
proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus. Jumalannad on tähtsad, kuigi ühiskond on väga patriarhaalne. Riik/kollektiiv vastutas iga konkreetse isiku religioosse käitumise suhtes
annaabi.ee 
