seisukohti ümber hindama.Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000 – 80 000 meest .Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee,mille põhijõu moodustasid vene polgud,kuid mis pidi veelkordselt tõestama käesoleva sõja klassiiseloomu.Armee staabiülemaks määrti eestlane August Kork. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele,kuna selle 300 kilomeetrine pikkus ja looduslikud iseärasused ei lubanud organiseerida pidevat kaitsejoont. Ajutiselt õnnestus enamlastel vallutada Petseri,Vastseliina,Räpin,Ruhja,Heinaste. Ägedates heitlustes Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Mai teisel poolel haarasid Eesti väed uuesti initsiatiivi.Eesti sõdurid rajasid kindlustusi Narva jõe joonel.Üritamata otsest pealetungi ,purustasid enamlased suurtükitulega suure osa Narva linnast. Riigielu korraldamine Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra
Kuue päevaga Aegviidust Rakvereni. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaan Narva. Soomusrongid ei pääsenud katkiste sildade tõttu Rakverest edasi ja vabastasid Kuperjanovitega Tartu. Pärast ägedaid lahinguid 1. veebr Valga ja Võru, 3 päeva hiljem Petseri. *Veebruaris koondas Punaarmee Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Mood Eesti Punaarmee(staabiülem August Kork). 300 km-ne lõunarinne. Kuppelmaastiku ja järvede rohkuse tõttu polnud pidevat kaitsejoont ja punased murdsid veebruarist maini mitmel korral Rahvaväe kaitsest. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog ja mai II poolel haarati initsiatiiv. Viru rindel suht vaikne. Enamlased purustasid suurtükkidega suure osa Narvast. *Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine. Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles
Johan Laidonerile. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader. Punaarmee oli tüdinud, varustamine oli raske. 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19. jaanuaril vabastati juba Narva. Seetõttu koondas Punaarmee Eesti vastu 80,000 meest. Seekord alustati pealetungi lõunast, kus looduslikud iseärasused ei lubanud organiseerida pidevat kaitsejoont. Riigielu korraldamine. Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine. Saadi abi Inglismaalt ja Soomelt. Majandusraskuste ületamine ja edu sõjategevuses võimaldas senisest tulemusrikkamald võidelda enamlastega. Kutsuti taaskord kokku Asutav Kogu, mille esimeheks valiti sotsialist August Rei. 1919.a. mais alustasid Eesti väed suurpealetungi väljaspool Eestit..............
annaabi.ee 
