lilla mütsnarmik - Bankera violascens III kategooria seeneliigid hall hundiseenik -Boletopsis grisea taiga-peenpoorik - Skeletocutis odora kuld-soverbiell -Sowerbyella imperialis hiidheinik - Tricholoma colossus Kivistised Kivististe kaitse seisneb nende kogumise piiramises ja ettenähtud korras säilitamises. Kivististe kaitse Eestis on sätestatud nende kuulutamisega kas II või III kategooria kaitsealusteks objektideks. II kategooria kivistised II kategooriasse kuuluvad teaduslikult suurt huvi pakkuvad, kuid Eestis ja mujalgi väga harva leitavad kivistised. Käsijalgsed: Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata II kategooria kivistised Käsnad: Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti Okasnahkse Bothriocidaris'e neli liiki II kategooria kivistised Korall Mesofavosites dualis'e kivistunud koloonia Lülijalgne Phlebolepis elegans III kategooria kivistised
Kokku on Eestimaal üle pooleteisetuhande saare, kuid vähesed neist on asustatud. Eesti on osa Ida-Euroopa lauskmaast ning siin on tuhandeid jõgesid ja järvi. Peipsi järv on suuruselt neljas Euroopas. Inimtegevus hõlmab kolmandiku Eestimaast, viiendik pindalast on soode all ja poole katab mets. Liigirikkamad kohad on puisniidud, kust taimetundjad on suutnud leida isegi kuni 74 erinevat taimeliiki ruutmeetrilt ehk 5% kogu Eesti floorast. Kaitsealusteks on tunnistatud üle 200 taime, nende hulgas ka 24 looduslikult kasvavat orhideed. Eesti ei ole pindalalt kuigi suur, kuid ilm rannikul ja sisemaal võib olla vägagi erinev. Mereline kliima muudab talved saartel pehmeteks ja niisketeks. Sisemaal seevastu on mõõdetud Eesti külma- ja soojarekordid. Madalaim talvine temperatuur pärineb 1940. aasta 17. jaanuarist, kui temperatuur langes Jõgeval kuni 43,5º C. Eesti soojarekord +35,6º C mõõdeti 1992. aasta 11. augustil Võrus
Lõuna-Ameerika savannides ei ole suuri ulukikarju, nagu see on omane aafrika savannidele. Kuigi varasematel aegadel elas seal palju hirvi, on need nüüd jaaguaride ja jahipidajate abiga peaaegu et hävinud. See tähendab siis, et antud liik on kantud punasesse raamatusse. Hirv oli põhitoiduks oncasele, üks tüüp jaaguare, ja otselotile, kes elasid savanni ja metsa piirialadel. Nüüdseks, seekordne tänu ainult jahimeeste hiilgavale tabamisvõimele, on ka need liigid kaitsealusteks kuulutatud (Britannica, 15). Ääremärkus: Kaldkirjas olevate sõnade/loomade nimede tähendust ma eesti keeles ei leidnud, seetõttu on need jäänud inglise keelde. 7 Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi . 1.)Sipelgaõgija tamandua. Looma teravad küüned võivad inimesele tekitada sügavaid haavu. Öösel röövib ta sipelgapesi ja termiitidest kubisevaid puutüvesid, lakudes
20. Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21. Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22. Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24. Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26. Kuna aluskivimid on erinevad. 27. Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30
20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24.Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25.Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline? 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26.Miks on happevihmade mõju Eesti eri piirkondades erinev? Kuna aluskivimid on erinevad. 27.Milline roll on ühiskonna kultuuritavadel ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemises?
annaabi.ee 
