html) Erich Fromm oma raamatus ,, Inimese destruktiivne anatoomia" liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks. Kaitseagressiivsus eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada. Konformne agressiivsus tähendab erinevaid agressiivse käitumise viise, mis ei ole tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule.
html) Erich Fromm oma raamatus „ Inimese destruktiivne anatoomia“ liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus – käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks. Kaitseagressiivsus – eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada. Konformne agressiivsus – tähendab erinevaid agressiivse käitumise viise, mis ei ole tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või 6 grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut
4 juhtub kogemata näiteks pallimäng. Eesmärgiks on pigem teiste ja enda kaitsmine (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kaitseagressiivusus Seda liiki agressiivsust võib nimetada ka kui reageeringut kas otsese või oletatava ohu puhul. Otsese ohu puhul reageerib inimene koheselt, samas kui oletatava ohu puhul hinnatakse situatsiooni, võetakse vastu otsus, kui potentsiaalselt ohtlik oletatav ründaja, millele järgneb kas kaitseagressiivsus või mitte. Ei tormata kohe kaklisesse vaid esmalt proovitakse lahendada situatsiooni viisakalt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Konformne agressiivsus Ei ole tingitud indiviidi isiklikust soovist teisele liiga teha vaid teise indiviidi käsust. Kuulatakse rohkem teise inimese käsku kui enda soove ja tahtmisi. Elatakse teiste ütluste järgi inimesel puudub enda mina ja enesekehtestamise oskus. Selles süsteemis olles oled just kui suletud ringis, millest välja tulla on väga raske