Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaisteliidu" - 3 õppematerjali

Eesti suusatamise ajalugu
7
doc

Eesti suusatamise ajalugu

suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid

Sport → Kehaline kasvatus
84 allalaadimist
Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin.

Sport → Kehaline kasvatus
73 allalaadimist
Jalgsema küla ajalugu
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

Jaagu talu peremees, Kaitseliidu triigi-Kõue kompanii ülem Oskar Nõmmela leidis Johan Pitka surnukeha ja mattis ta maha. Kui Oskar Nõmmela sunnitöölt tagasi tuli, pääses ta alles Eestisse 1963. aastal. Pitka peitehauda ta siis enam ei suutnud leida, sest heinamaa oli võsastunud. Nii jääbki Pitka surma ja hauakoht täpsustamata (Järva-Jaani Vabadussõja mälestussammas. Koostaja Silva Kärner 2007). Johan Pitka sünniaastapäeva eel korraldatakse Järvamaal Kaisteliidu eestvõttel mälestusmatkasid. Matk algab Jalgsemalt Johan Pitka mälestuskivi juurest mälestuskõnega. 19,7 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.2009. aastal oli see kolmas rahvamatk. Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun