· Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. Veebruarirevolutsioon- Puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes
· Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. · Veebruarirevolutsioon: puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle
· Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. · Veebruarirevolutsioon: puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle
Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. Faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. Faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus, et usub Mefistofelest, siis kui ta toob rikkused maa alt välja, aga kui ei too, peab ta põrgu minema
Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu faustiga koos põgenema. faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus, et usub Mefistofelest, siis kui ta toob rikkused maa alt välja, aga kui ei too, peab ta põrgu minema
annaabi.ee 
