Nende hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest. Tihti luuakse neid maalides. Kalligraafia on tehtud hoogsalt, tunde ajendil, kuid siiski on elegantne ja dekoratiivne. Jaapanis nimetatakse kalligraafiat shodo-ks mis on tõlkes ,,kirjutamisviis". Jaapanis õppivad seda kõik inimesed kes soovivad, kuid põhikoolis on selle põhielemendid lastele kohustuslikud. Pintsel, must tush, tushikivi ja käsitsi valmistatud riisipaber on need 4 juveeli. Kaisho Kaisho on sõna otseses tõlkes õige/korrektne kirjutamine. See on stiil, kus sõna kirjutamisel iga joon on tehtud läbimõeldud selgel ja tasakaalustatud viisil. See on oma vormilt väga sarnane vormiga, mida näeb nt ajalehes. Üldiselt õpivad kalligraafia õpilased seda stiili kõige esimesena, sest see on sarnane märkidega, millega nad on juba tuttavad ja kasutavad. Aga samal ajal on see võimalus harjuda kasutama õigesti pintslit. Gyousho
toodud konfutsianistlikke ja budistlikke tekste. Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn plokk-kiri), kursiivkiri gysho ning rohulible-kirjaks kutsutud ssho, mis on eelmiste kõrval kõige voolavam ja elegantsem. Kirjutatava teksti olemusest lähtuvalt valivad kalligraafid ka sobiliku stiili (nii on näiteks kaisho sobilik aforismide jaoks, gysho ja ssho aga pikema kirjandusliku teksti puhul), ent levinum on siiski see, et kunstnik n-ö spetsialiseerub ühele stiilile, sest selles meisterlikkuse saavutamine on aastakümnete-pikkune protsess. Üksnes pintsli
Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn plokk-kiri), kursiivkiri gysho ning rohulible-kirjaks kutsutud ssho, mis on eelmiste kõrval kõige voolavam ja elegantsem. Kirjutatava teksti olemusest lähtuvalt valivad kalligraafid ka sobiliku stiili (nii on näiteks kaisho sobilik aforismide jaoks, gysho ja ssho aga pikema kirjandusliku teksti puhul), ent levinum on siiski see, et kunstnik n-ö spetsialiseerub ühele stiilile, sest selles meisterlikkuse saavutamine on aastakümnete-pikkune protsess. Üksnes pintsli ja
annaabi.ee 
