16901710 Academia GustavoCarolina: Rootsi võimu aluse ülikooli Pärnu periood 18021918 TsaariVene võimu alune periood 19181940 Tartu Ülikool iseseisvas Eestis 19441989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all 1989k.a Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel Tegelikult on selline periodiseering lihtsustav. Nii võib eristada tsaariaegse ülikooli tegevuses kaht perioodi: 18021893 tegutsenud Kaiserliche Universität zu Dorpat oli peamiselt saksakeelne, 18931918 sunniti aga Kaiserliche Universität Jurjewi nime kandnud ülikooli minema aina suuremal määral üle vene keelele. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ning 19401944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool. 1660 1688 Mõjutusi oli ta saanud Jan Amos Komensky omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest
Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel
gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; Imperatorski Derptski Universitet). Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastatel 18281838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht. Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft). Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud
mm, mis oli Wehrmachtis kasutusel standardkäsitulirelvana. Relva kandsid peamiselt allohvitserid ja ohvitserid, aga näiteks lisarelvana ka kuulipildurid. Lugeri P08 oli seeriatootmises aastatel 1900 1999. Relva algtööpõhimõtte töötas välja relvakonstruktor Hugo Borchardt 1890ndatel aastatel. 1899 alustas Saksa firma DWM Georg Lugeri (18491923) parandatud versiooni tootmist. Pärast mõningaid edasiarendusi võeti relv 1908. aastal Kaiserliche Heeris kasutusele püstolina Pistole 08. 19141917 relva moderniseeriti, mille tulemusena tekkis võimalus paigaldada püstoli käepideme külge õlatugi-kaba. Esimese maailmasõja lõpuni toodeti P 08t Saksamaal DWM-is kuni 1,5 miljonit eksemplari. Pärast sõda jätkati püstoli tootmist väikeste partiidena. Samas müüdi neid USA-le, Hollandile, Soomele, Lätile, Portugalile, Pärsiale, Hispaaniale, Peruule, Brasiiliale, Bulgaariale ja Türgile. Vahepeal
12. veebruar km klassikadistantsil kuldmedali, 24. veebruaril sai ta 50 km suusatamises hõbemedali. Siseministeerium registreeris Moskva Patriarhaadile alluva Eesti Õigeusu Kiriku ja 17. aprill selle koguduste põhikirjad, püüdes sellega lõpetada aastaid kestnud tüli kahe õigeusu kiriku vahel. Tähistati Tartu ülikooli asutamise 370. ja taasavamise 200. aastapäeva - Academia Gustaviana 370 ja Kaiserliche Universität Dorpat 200. Tartu ülikoolis oli 15 840 3. mai üliõpilast (sh 384 välismaalast), 1234 õppejõudu ja teadurit ning 11 teaduskonda ja 5 kolledžit. 29. mai Varahommikul põles Tallinnas Püha Vaimu kiriku torn. 12.-13. juuni Hiina president Jiang Zemin külaskäigul Tallinnas . 7. september Baltisakslased tähistasid Tallinnas Eestimaa rüütelkonna 750. aastapäeva.
annaabi.ee 
