Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng. Grootmasti ahtripoolses osas on kaldkahvel, sinna kinnitatakse merel riigilipp. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks, peelestikuks või rangoudiks. Mastide toetavaid terasotsi (kinnitatakse putensite abil siirivöö ja tekistringeri külge) kutsutakse seisvaks taglaseks: vandid, taagid, kontrataagid, forduunid Farelli süsteem ehk lossipoomide paaristöö (): kaipoolne losspoom paigutatakse kaide abil vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil. Teine poom trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomi nokkade vahel olev tali (toprik) pingutatakse. Poomid on fikseeritud, ei liigu. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Eelis: tööks on vajalik üks vintsimees. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus.
kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39
Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39
kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39