Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim ehk BROKRAATIA tugevnes just koos tstushiskonnaga, millele oli omane praktiline mtlemine ja igaklgne kaalutlemine. Tstusajastul HAKKAS TAEG DOMINEERIMA PUHKEAJA LE. Tpev oli pikk ning tl veetis inimene lviosa oma ajast. Palgat mras hiskonnas valitsevad vrtused ja elurtmi. ksluise ja dini ratsionaalse telu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes muutusid thive majanduse phivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid.
Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades,
tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid
annaabi.ee 
