Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõsiseltvõetava unistuse ja sooviga põgeneda raskuste ning rahapuuduse eest ja minna Pariisi. Kapriisne Anna kaebab, et tal pole isegi tervet paari sukki jalga panna ning ka ohvitseride balli jaoks on vaja ilusat kleiti, samal ajal kui Tanel katsub säilitada kainemat mõistust ning leppida olukorraga, ise aga samuti salamisi mõeldes elule mujal, kus ta saaks rakendada ka enne sõda omandatud arhitektiameti haridust. Kiputakse arvama, et lihtsam on alustada puhtalt lehelt selle asemel, et katsuda parandada seda, mis on. Ei ole raske panna end Taneli ja Anna olukorda, kellele madala elukvaliteedi tõttu tundub see mõte kindlasti veel eriti ahvatlev. Peab aga tõdema, et sellise tee valik võib kujuneda surnud ringiks jäädaksegi eluks ajaks
maailmasõja aegse maskuliinse stiili jäljed: mõne kleidi õlg on rõhutatud, palju esineb vormiriietust meenutavaid kostüüme, A-joonega diorilikke seelikuid kohtab vähe ning nad pole kaugeltki nii uhkelt kohevil kui new-look´i originaalrõivad. Ajakirjas pole näha ka ühtki pükstesse riietatud daami. Siiski ei saa öelda, et Nõukogude Eesti moeajakiri oleks võrreldes välismaa analoogidega erakordselt mahajäänud; pigem esindab ta ´50. aastate alguse moe kainemat joont. Teiste kavandite seas jäävad silma tõeliselt suurejoonelised Melanie Kaarma "teatrikleitide" joonised, mis sobiksid vabalt vastava aasta Vogue´i õhtusele rõivastusele pühendatud lehekülgi kaunistama. Need illustratsioonid tõestavad Kaarma väidet, et välismaailmas toimuvaga oldi tuttavad, kuid kainelt mõeldes kohandati Lääne moode enamasti nõukogude tegelikkusega. Jälgides "Moealbumi" arengut, joonistub selgelt välja järjest vabam ja julgem moodide esitlus
Edison leiutas fonograafi, Hertz uuris elektromagnetilisi laineid. Raadio väljatöötajad olid Popov ja Marconi, fotograafia leiutaja oli Daguerre, kino leiutajad olid vennad Lumiere'd. Positivistlik suund filosoofias rõhutas seda, et teaduse arengu eesmärk on tegelda ainult olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Humanitaarteadlased hakkasid senisest enam tähelepanu pöörama uute faktide väljaselgitamisele. Positivism aitas kujundada uut kainemat maailmavaadet, andis tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. 26