Aga ma teadsin juba lapsena, et mul peab olema maal elamine. Aast aid hiljem meil ka õnnestus see hankida. Seal olen rajand väikese pargi, kus on sadakond puu- ja põõsaliiki - see on ilmselt minu kõige õnnestunum kollektsioon, milles ei puudu ka mõned Eestis ilmselt väga haruldased liigid. Nende puude hankimine, nagu ka margi, kala või lille ostmine on mulle ikka midagi olulist ja põnevat, midagi, mida lükkan edasi ja mida tehes olen väga erutatud, kerges kaifis. Midagi sarnast on mulle olnd ka keeltega tutvumine. Olen uurind õige mitmesuguste keelte grammatikaid ja mõnd nendest ka mõnevõrra õppind, näiteks iiri, walesi ja handi keelt. Kollektsionäär olen ka kirjanduse vallas. Mulle meeldib lugeda rohkem kirjanduslugusid kui kirjandust ennast. Lapsena oli minu lektüüriks Friedrich Schilleri Lääne- Euroopa kirjanduse ajalugu, seda lugesin korduvalt ja sealt pärineb vist minu põhiline kirja nduslooline eruditsioon
seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see sobib, aga enamikule meist tundub paraku naeruväärse teatrina. Sass väidab: ,,Otseselt on teada ja levinnud üks keelatud hing naistele s.o. Paehk Kärbseseene isand peremees (valdjas), mis on põhjas nõidade seas laialt levinud. Kaifis olev nõida aitab seenevaldjas Pa ja tema ümber olevad abistajad. Nende käest võib kõike küsida: võid saada endaga seotud mõne vägeva haldja, keda saab kasutada ka siis, kui sa pole kaifis. NB! Ei tohi Pa 'iga mängida, kui sul ei ole kaitsjat (õpetajat) või ka vaba haldjat - Pa võib ka tappa ja sinu allutada
ning sel juhul jäävad liikmetevahelised suhted pealiskaudsemaks. Vähene üskiolemise ja mõtisklemise aeg, puudulikud lähisuhted ja madal enesehinnang annab aluse antisotsiaalsele käitumisele ja seega ka sotsiaalsele tõrjutusele. Sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedeks on aga ka näiteks väärkohtlemine, alkoholi- ja teiste mõnuainete tarbimine. Hästi jäi meelde ühe lastekodu kasvandiku lause, kes aeg-ajalt kummiliimi nuusutab: "Kui olen "kaifis", siis tunnen end tõeliselt hästi, pole ühtegi muret ja saan siit natukeseksi eemale. Mulle meeldib vahel "ära olla", sest lastekodus ei saa ju muidu hetkeski rahu, kogu aeg on keegi jalus". Uuringutest selgus, et väga suur osa kasutab erinevaid meelemürke, liiga suur osa kannatab emotsionaalse ja ka füüsilise vägivalla all. Usun, et need näitajad on võrreldes kümne aastaga vähenenud, kuid siiski on kummaline, et need nii kõrged on. Kusjuures
annaabi.ee 
