Sõna pidada on väga tähtis. Usun, et kõik tahaksid endale sama usaldusväärset tuttavat. Naine ei räägi otseselt kellelegi, kes on tema lapse isa. Ta suudab olla ilma meheta, kes talle meeldib. See vajab omamoodi julgust. Joosep - Julgus on olemas ka temal. Poiss on südikas ning läheb linna õppima. Juba väiksena julgeb ta erineda. Teised lapsed jooksevad ja mängivad, aga Joosep on vait. Kuid iga vagur lambuke oskab muutuda perutavaks täkuks nii teeb ka poiss: ta hakkab elama Kaiega, tema jaoks on mees kirglik armastaja. Enne naise tulekut on mees väga üksik. Kui ta ka loomaia ees üksi jääb, hakkab temast väga kahju. Mees teeb kunsti enda jaoks, sest talle meelsib sellega tegeleda. SUHTELIINID: Raamat kirjeldab erinevaid suhteliine. Anu ja Joosep näitavad tugevat ema ja poja vahelist suhet. Kaie ning Joosep peegeldavad armumist koos kaasnevate muredega, rõõmude, pisarate ning üldise kaasnevaga. Sama tunde toovad esile ka Anu ja Taavet.
vaid südames. Joosep ja Kaie läksid lahele mootorpaadiga sõitma. ,,Nad ei rääkinud enam palju, nad tundsid, et kaks rööbiti jooksvat teed sulasid järsku ühte ning algas ühine tee". Joosepi noodipoognad täitusid nüüd nii imekergelt ja enesestmõistetavalt, nagu ta polnud seda tundnud juba ammu. Ronivere rentnik Madis kosis sulase Ane ning Joosep kutsuti pillimängijaks. Kõigile läks Joosepi mäng väga hinge. Ka Rabaraud tegi tantsitar Kaiega ühe väikese tiiru ning viskas Joosepile kahekroonise öeldes: ,,Kosjanarrile ta palk". Kaie ütleb Joosepile, et seda teost tahab ta tantsida igal pool ning Joosep vastab, et sobiv koht harjutamiseks oleks Tuulemäel. ,,Joosep Maarva haarab Kaie Skalle käest ning nad hakkavad ruttama müüda Tuulemäe järsakut üles"..... ,,Võimalik, et nad jõuavadki Tuulemäele, sest kuigi sihid on kaugel, asuvad imed ometi käegakatsutavalt lähedal." Tsitaadis teosest:
,,See on veel vana põline eesti hõbe," kiitis härra Maurus teda. ,,Puhas kui kuld, truu kui muld," lisas ta juurde. Midagi oli härra Maurusel ja ka teistel siiski silmapaari vahele jäänud: Kaiel olid nimelt pikad ja paksud kollakad juuksed ning helevalged hambad, mis võisid palju rohkem naerda kui siin meesterikkas paigas sünnis. Neid juukseid ja hambaid märkas vististi esimesena Kaukasus, kui ta oli löönud asutise esimese ja viimase vürsti. Ja nõnda tabati ta ühel õhtul Kaiega nii lähedas vahekorras, et järgmisel päeval oli kogu asutis inetut irvitust täis. Härra Maurusegi silmad nägid seda irvitust, nii et ta pidi algama juurdlust. Aga paljuke oli seal juurelda, kui Kaukasus jäi tõsiseks ja tummaks, kuna Kai aina naeratas, nagu säraks ta õnnest, et ükskord on ometi ka tema tund tulnud, ükskord pannakse ometi ka teda tähele. Aga mis pidi härra Maurus tegema teenijaga, kes pälvis üldist tähelepanu? Ei midagi muud, kui