Miks siis on rukkilillest kui umbrohust nii raske vabaneda? Seepärast, et rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega. Kõigepealt valmib enamik rukkilille seemneid koos rukki seemnetega. Vilja koristades satuvad viljaterade hulka ka rukkilille seemned. Teiseks on rukkilille seemned sarnased rukkiteradega ja nii on neid raske üksteisest eraldada. Tõsi, rukkilille seemnetel on kahvatupruunid lendkarvad ja nii võivad need levida ka tuule, loomade ja vee abil. Üks olulisemaid sarnasusi rukkilille ja rukki eluringis on aga see, et mõlema seemned idanevad sügisel ja elavad talve üle noorte taimede või idanditena. Seega võib rukkilille pidada isegi kaheaastaseks: esimesel aastal kasvavad augustis või septembrikuus idanenud seemnetest noored taimed, kes teisel aastal kasvatavad kõrge harunenud varre, millel puhkevad kaunid õied.
Põhjustab tüvede alaosas 20m pikad. 2)koore alla moodustab juurekaelast kõrgemal kirjut mütseellehvikuid 3)moodustab sügisel südamemädanikku (st korrosioon+ viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas 4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed eoskannal eosed- nakatavad- haiguskolle laigud, msi teises faasis täituvad valge (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte seeneniidistikuga. 3 staadiumis tekivad juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka mullas. Erinevus juurepessuga on see, et pruune seemnevääte, mis pole kaetud läikiva tekitab surnuid kuuski püstijalale. Eestis pruuni kõva koorega nagu külmaseenel.
Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed Liik harilik Philadelphus pruunid, vanadel ketendab koor; Pungad ebajasmiin coronarius vastakud; Liik Karvane ehk Kõrgus 3-5m; püstine põõsas. Noored võrsed laialehine Philadelphus pubscens kahvatupruunid, vanemad hallikaspruunid; ei ebajasmiin kestenda; OKASPUUD Okkad Iga Paljunemine Puit Kasvukoht Kuuseliikide
tihedalt. Okkad on sirged, torkavalt terava (nõelja) tipuga (sisselõiketa), jäigad, pealt läikivad, rohelised, renniga, tipuosas õhulõheriba, alt kahvatute (rohekasvalgete) õhulõheribadega. Võrsed vaolised, beezid, paljad, (harva karvased). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 23 Pungad koonilised, pruunikaspunased, (nõrgalt) vaigused. Käbid 8...12 cm pikad, kahvatupruunid, kattesoomused seemnesoomustest tunduvalt väiksemad. H=30...35 (37) m. Kasvab looduslikult Kaug-Idas Primorje krai kõige lõunapoolsemas osas ja Põhja-Koreas. Võrdlemisi väikese areaaliga liik. Eestis vähelevinud. Abies fraseri (Pursh) Poiret Fraseri nulg Okkad püstised, harjasjalt, pealmised sageli tahapoole kõverdunud, laiad, tipp kaunis kandiline, alt valged, okaste tipuosa õhulõhedega. Võrsed tihedalt punakate karvadega.
annaabi.ee 
