Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid. Tagasi jõudes peavad ka mehed endale kargud alla ajama, ning sammud metsa poole seadma. Täna on neil plaan minna jahile, et saaks valmistada midagi rammusamat kui marjad ja seened. Eile olid mehed valmis saanud uutest sarvedest valmistatud odaotsadega, mis olid väga hoolikalt viimistletud.Välja otsitud mõrrad, võrgud, kahvad ja õngekonksud viitasid sellele, et plaan on ka järve ääres kalaõnne proovida. Mehed on õppinud nii kalastamist kui ka jahil käimist põlvest põlve, ja see on väga oluline oskus meie elus. Liha on üks olulisim toit, mida oleme metsasaaduste kõrval harjunud sööma. Mehed teele saadetud, saame naistega jätkata oma pooleli olevaid tegemisi. Eile oli pooleli jäänud loomanahkade, mida kasutame talvel sooja saamiseks, puhastamine. Senni hakkas
ka selle eest Siberisse minema, sai tüdruk aru, et ta Andresele meeldib. Ka Ants oli külas au sees, kuid teistel põhjustel. Nimelt oli ta nupukas ja leidis alati kõigele huvitava lahenduse. Ükskord jäi ta karjas pilvi vahtides magama ning sai selle eest isalt kere peale. Mitu päeva ei saanud ta istuda. Kui ta aga ussilt hammustada sai lõikas ta hammustuse koha pussiga ära ning tegi ussile otsa peale. Ants algatas vähi püüdmise ning ehitas selle jaoks kahvad. Samuti püüdis ta konni nii nagu seda keegi teine ei teinud (korjas igasse sõrmevahesse ühe konna). Samuti nülgis ta konni elusalt. Igal suvel käis kirjutajagi koos Indrekuga Vargamäel vähke püüdmas. Tema lähenes kahvadele suure laulu ja tralliga, mistõttu jäid kahvad sageli tühjaks. Ta leiutas endale uudsed kahvad, mida sai eemalt nöörist tõmmata. Seekord tuli isegi köster vähipüüki vaatama. Kahvad jäid jõe põhja kinni ning kirjutaja sukeldus neile öösel jõkke
Vana Andres ei saanud noorele Andresele vastu ja nii elas noor Andres kuidas tahtis. Ants oli kuulus karjapoiste seas. Ükskord ta jäi aga kogemata magama karjamaal olles ja loomad kõndisid minema, isa Andres nägi seda ja selle eest andis Antsule peksa. Kord aga sai Ants hammustada ussilt ja ravis end ise ära, karjapoiste seas sai ta aga kuulsaks konnade elusalt nülgimisega. Kirjutaja tuli Indrekuga Vargamäele vähi püügile, kaasa võttis viina aga teised ei joonud. Kirjutaja kahvad jäid jõepõhja kinni ning ta läks neile järgi, kardeti, et ta upub, kuna oli joonud aga ta tuli tagasi ja rääkis, et jõe põhjas oli suur känd. See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde. Ants lõpetas isegi konnade elusalt nülgimise, sest kirjutaja tegu ületas tema oma
Ants hakkas kuulsaks saama Andres rääkis Marile, kuidas Juss pussiga tema jalga vigastas. karjapoiste seas, ta sai isalt peksa, sest jäi karjas magama. Ants lõikas XXII Kirikuõpetaja noomib Andrest ja Marit. Nad pidasid pulmad, noaga ussihammustuse jalast välja. Ta võttis elusatelt konnadelt nahka. kus lauldi üht lorilaulu abiellunute ja Jussi kohta. Mari leiab hiljem laulu Kirjutaja toob jõepõhjast kahvad ära. Köster ja kirjutaja läksid luule sõnad. pärast vaidlema. Andres mõtleb, kui jõetase vees oleks madalam. XXIII Mari on õnnetu laulu pärast. Andres saab teada, et Maril on XXXIX Noor Andres paneb Pearu paika lõhkudes tammi ära, aga laulu sõnad ja käsib need ette lugeda. protsessi ei tulnud. Indrek otsustab linna õppima minna. Mai laenab
Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord ostis ta endale uued kahvad millega pidi saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets
Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord linnast tulles ostis ta endale uued kahvad millega pidi nüüd saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets.
Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord linnast tulles ostis ta endale uued kahvad millega pidi nüüd saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets