Silver rääkis meestele oma teenistusest kapten Flintiga, kes oli ka aarde saarele jätnud. Ta rääkis kõigist oma kuritegudest ja pahedest ning kõik teised olid vaimustuses. Ta rääkis oma mesijutuga kampa veel ühe ausa mehe ning arutles oma plaanist. 18. Jim rääkis kogu loo skvaierile, arstile ja kaptenile. Nad pidasid nõu, kuidas hoida mässu ära. 19. Nad jõudsid kohale ning kapten kuulutas välja puhkepausi nimelt võisid kõik minna saarele ning pidid kahuripaugu peale tagasi ilmuma. Kapten läks esimesena minema, et mitte äratada kahtlust ning kõik madrused läksid saarele. Jim hüppas koos teistega viimasena paati ja saarel pani ta kibekähku plehku, et mässajad talle kallale ei saaks tungida. John üritas teda veel ümber veenda, kuid ta teadis nende sepitsustest ja seega lasi jalga. Kõik ausad mehed said omale relva enda kaitsmiseks. 20. Jim jooksis kiiresti mööda saart ringi ning ühel hetkel märkas kriiskavad pardikampa
pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. 12. jaanuaril aga möödub 90 aastat Rakvere vabastamisest punaterrori alt ning Rakvere linnavalitsuse teatel kavandab linn selle tavalisest suurejoonelisemat tähistamist koos Kaitseliidu Viru maleva, Rakvere eragümnaasiumi ja teiste osapooltega. Esmakordselt pärast 1944. aastat tähistati Rakvere vabastamise aastapäeva 2005. aastal, mil taaselustati hommikuse kahuripaugu traditsioon. Rakvere lasteaiast läks kaks poissi kaduma25 Kolmapäeva õhtul ootas kahte ema Rakveres Kauri lasteaias ees halb üllatus nende pojad olid omapead jalutama läinud, kirjutab Virumaa Teataja. Rakvere lähedal elav Pille läks sel kolmapäeval oma viieaastasele pojale Euterpe OÜ-le kuuluvasse eralasteaeda Kaur Posti tänaval järele. Kui ta pärast viit sinna saabus, öeldi talle, et tema viieaastane poeg ja selle sõber on omapäi "jalutama läinud".
Välgu löömisel maasse kaasneb heli, mis meenutab kahuripauku ja millega kaasneb alati tume löök survelaine pole veel jõudnud nõrgeneda. Kaugema välgu korral survelaine laguneb ja läheneb omadustelt tavalistele häälelainetele. Mida kaugemal on välk, seda kestvamaks muutub müristamine. Müristamine on kuulda üsna väikeses piirkonnas, 15 20 km. raadiuses. Müristamise puhul on helienergia jaotunud kogu välgukanali ulatuses. Kahuripaugu puhul näiteks on see kontsentreerunud ühte punkti ja see kostub tunduvalt kaugemale. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 10 11) Välgukahjustused Välk tabab esmalt kõrgemaid objekte torne, kõrgemaid puid jne. Tähele on pandud, et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses. Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale. Välk eelistab savikaid pinnaseid
21 Rahvusvaheline mereõigus Regionaalne mereõigus oli nt Hansa Liidu ajal Läänemere piirkonnas. Küsimus merede osas- mil määral saab riigil olla õigus mere üle ja kuidas riigid peaksid õiguste piire jagama merel.Riigi õigused mandrist kaugenedes järjest vähenevad. Kõige rohkem õigust on territoriaalmere üle, mida algselt mõisteti kahuripaugu pikkusega. Hiljem seda laiendati 12 meremiilini. Seal on kalavarude ja loodusressursside üle ainuõigus. Kaubalaevadel ja rahumeelsetel laevadel on läbisõit lubatud. Sõjalaevad peavad küsima luba. Viimane mereõiguse konventsioon on 1982.a ÜRO mereõiguse konventsioon. See on rahvusvahelise mereõiguse koodeks. Territoriaalmerele järgneb külgvöönd, mis on veel 12 meremiili. See puudutab eelkõige mereressursse, mitte aga nii väga enam laevasõitu