Keeldujatel ei lubatud Berliini Dynamo spordiühingus treeninguid jätkata. Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Pole mingi uudis, et manalasse varisenud Saksa Demokraatliku Vabariigi või Nõukogude Liidu spordisüsteemid võlgnesid oma võimsuse eest paljuski tänu dopingulaboratooriumide usinale tööle. Iga hinna eest medalite võitmine kuulus nende riikide kinnisideede hulka, ning et sportlasi selle nimel kahurilihana kasutati, polnud enam kellegi asi. Ajakiri «Hymy» avaldas oma viimases numbris Soome Olümpiakomitee omaaegse peatreeneri Kalevi Tuomise käega signeeritud salajase kirja sportlastele, mis on kirjutatud 18. juunil 1976. aastal, seega umbes kuu aega enne Montreali olümpiamänge. Selles kirjas hoiatab olümpiakomitee Montreali valitud sportlasi mängudel tehtava dopingukontrolli eest ning loetleb üles kolmest punktist koosnevad
a. Eesti väeosad sõja-lõpulahingutes © Siimo Lopsik 2014 6 Eesti väeosad, kes jõudsid põgeneda (ca.15000) punaarmee eest, võitlesid 1945.a. Sileesias Sõja lõpus jäid paljud Eesti sõjamehed nn. Tšehhi põrgusse (u. 500 hukkus) osadel õnnestus siiski jõuda lääneliitlasteni (USA, Suurbritannia vägedeni). Punaarmees võitlevad eestlased sõja lõpul “Kura koti” lahingutes. (seal kasutati neid “kahurilihana” – eesmärgiks võimalikult suur hukkunute hulk) II maailmasõja tagajärjed Eestile: Eesti jäi II maailmasõjas üheks suuremaks kaotusi kandnud riigiks, kaotades veerandi oma rahvastikust (ca.282000 in) Ainult Läti kaotused maailmasõjas olid Eestist suuremad (Läti kaotused olid üldse kõige suuremad II maailmasõjas) kaotades 1/3 oma rahvast. Maa jäi varemetesse – linnad, suuremad asulad, tööstus olid enamjaolt purustatud.
Sõrve poolsaarel pidasid saksalased vastu nov. lõpuni 1944.a. Eesti väeosad sõja lõpul 1944-45 Eesti väeosad, kes jõudsid Eestist põgeneda, võitlesid 1945.a. Sileesias Sõja lõpus jäid paljud eesti sõjamehed "Tsehhi põrgsse", (u. 500 hukkus) osadel õnnestus jõuda lääneliitlasteni (USA, Suurbritannia vägedeni). Punaarmees olevad eestlased võitlesid sõja lõpuni "Kuramaa koti" lahingutes. (seal kasutati neid "kahurilihana" - eesmärgiks võimalikult suur hukkunute hulk) II ms tagajärjed Eestile Kokkuvõttes: Eesti jäi II Maailmasõjas üheks suurimaks kaotusi kandnud riigiks, kaotades veerandi (282000 in) oma rahvastikust. Ainult Läti kaotused olis sõjas suuremad( 1/3 rahvastikust)
annaabi.ee 
