Et oma eesmärki paremini ellu viia, teeskleb Hamlet hullu. Mis on tema eesmärk? Hullu mängides ei pea Hamlet varjama oma kättemaksuplaani, vaid saab vabalt end väljendada, varjudes hulluse kaitsva maski taha. Nii saab ta väljendada ka oma kriitikat ühiskonna pihta. Teoses süveneb järjest Hamleti pessimism. Arvatavasti on Hamleti viis maksta kätte ausalt, ta tegutseb kavalalt ning läbimõeldult. Mõeldes, et nõnda on võimalik tal jõuda selgusele endas ning oma kahtlustes ning ühtlasi paljastada kuningas, etendab Hamlet näidendi, kus etendatakse kaudselt kuninga mõrva. Saanud kinnituse oma kahtlustele, tuleb Hamletil võimalus tappa kuningas palvete lugemise pealt, kuid ta jätab selle võimaluse kasutamata, tahtmata kasutada sama alatuid võtteid kui kuningas. Võib oletada, et Hamlet soovis ise trooni pärida, kuid ta ei avalda raamatus selleks kordagi soovi. Hamletit iseloomustav vastandlikult tema isale juurdlev vaimne isiksus. Temas
2) ,,Pean käima läbi elu üksinda, kuni kukun teele" 3) ,,See ei ole raamat, vaid elu." 4) ,,Muidugi armastan ma sind, väike linnuke, rohkem kui suurt rumalat poissi!" 5) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?" 2. Lühike ülevaade sündmustest. Keegi paneb toime 3 mõrva, mis tunduvad kõik olevat juhuslikud surmajuhtumid. Lavinia Fullertion mõistab ainukesena, et tegemist polnud siiski õnnetustega. Ta rääkis oma kahtlustes Luke Finzwilliamile, et järmiseks ohvriks on Dr. Humbleby. Kuid ta eksis. Järgmiseks ohvriks ostutus ta ise. Mõni tund peale vestust sai neljandaks ohvriks Laviana Fullerton. Ja Dr. Humbleby oli hoopis viies ohver. Peale seda alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada too õudne mõrvakett. Kuigi teades kui ohtliku ja samas ka võimatu ülesande ta endale võttis. Kuid teda ikka kummitas peas Lavinia Fullertioni lause,
milledele ta on jõudnud oma mõistuse metoodilisel rakendusel - need on sama kindlad ja elulised, nagu nad seda olid 300 a. tagasi. Nii nagu üldse suurte filosoofide metafüüsilised kontseptsioonid, nii osutuvad väärtuselt püsivaks ka need intuitsioonid, mis kannavad Descartes'i metafüüsikat - ja mida ta esmakordselt väljendanud 300 a. tagasi oma teoses Discours de la Méthode. 5. Kokkuvõte Oma kahtlustes leidis Descrtes ühe pidepunkti,millest tal ei olnud võimalik kahelda, nimelt, et ta ise kahtleb, mõtleb. Selles univrsaalses kahtlemises jäi üle ainult lause: mina mõtlen, kahtlen. See ongi Descartes'i põhiaksioom, mllest ta tuletas kogu oma filosoofilise süsteemi.Ta ei kahelnud teadmiste võimaluses, vaid ainult kõige seinisse teadmise kehtivuses ja kindluses. Seega polnud ta põhimõtteline skeptik, vaid metoodiline kahtleja
teinud läbi mingit tähelepandavat arengut. Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms. Muutumine on kas enam-vähem pidev või toimub järsu murranguna tegelase vaadetes ja/või tundeelus. Viimast võimalust kasutavad näitekirjanikud sagedamini kui prosaistid. Suurem osa P.-E. Rummo "Tuhkatriinumängu" tegelasi on oma rollidesse tardununa staatilised, seevastu lootustes ja kahtlustes piinlev Prints, kel tuleb lõppeks leppida tõeotsingute liivajooksmisega, on dünaamiline tegelane. Siseelu valgustamist polariseerib avatud ja suletud tegelasmudel. Avatud tegelane on n.-ö. läbipaistev, ta siseelu lugejale hästi jälgitav ning teod ja valikud motiveeritud. Suletud tegelane jääb mõistatuslikuks "mustaks kastiks" ning on oma alustes paljutähenduslik. Kuna motiivid on vaid hüpoteetilised, ei enam,
tegid temaga?» «Te lubasite mind mitte reeta,» ütles vanake. «Ja ma kordan oma lubadust, olge mureta, mina olen aadlik. Ausõna on aadliku ainus varandus ja ma andsin teile sõna.» Ahastus südames, asus d'Artagnan uuesti parve suunas teele. Kord ei suutnud ta uskuda, et see naine oli proua Bonacieux, ja ta lootis teda homme taas LouvreMst leida; siis uskus ta jälle, et tal oli vahekord kellegi teisega ja et kiivas võistleja tabas teda ootamatult ning laskis ta röövida. Ta vaevles kahtlustes, ahastas, oli meeleheitel. «Oh, kui mu sõbrad oleksid siin!» hüüdis ta. «Siis oleks mul vähemalt mingit lootust teda leida. Kuid kes teab, mis neist endistki on saanud!» Oli umbes kesköö paiku. Tuli üles leida Planchet. D'Artagnan avas üksteise järel kõikide kõrtside uksed, kust vähegi valgust paistis, Planchet'd aga ei olnud mitte üheski. Kuuenda kõrtsi juures hakkas ta mõtlema, et selline otsimine oli mõnevõrra mõttetu.
annaabi.ee 
