Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja Vronskit. Siiski tunneb ta, et üks armastus välistab teise, mistõttu tekib temas segadus. Ta ei taha loobuda oma pojast Vronski nimel ja loobudes Vronskist ei jääks talle midagi. Anna hakkab ühiskonna rõhumise tõttu kahtlema kõiges, mis viib tihti närvilisuse hoogudeni ja põhjendamatute kahtlusteni isegi Vronski armastuses ja mehe truuduses. Ta tunneb, et ei saa oma olukorda kuidagi parandada kuigi ta seda tahaks. Ühiskond ei lepiks kunagi tema otsustega jätta maha oma mees ja laps ning minna noore Vronski juurde ja sünnitada talle laps. Tugeva ja kindla iseloomuga naine muutub nõrgaks ja närviliseks ning murdub. Aleksei Karenin on tunnustatud vene kõrgklassi mees, kellele on kõige tähtsam ühiskonna arvamus ja nende heakskiit
Kui I etapis on saadud kriisile negatiivne lahendus, siis paratamatult liigub see ka järgmistesse etappidesse. 2) 1,5-3 eluaastat: autonoomsus(sõltumatus) ja teisalt häbi ja kahtlustunne. Testivad piire, tunnevad sõltuvust oma vanematest. Tuleb loota vanemate suunamisele aga samas osades olukordades seda vajadust ei ole. Autonoomia( pos lahendus kriisile) saavutatakse siis kui last piisavalt julgustatakse. Negatiivne lahendus: kui liiga palju kontrolli ja kaitstust, viib kahtlusteni iseendas. Lapsed ei ole tulevikus võimelised end kehtestama jne. Liigne vabadus võib viia ninakuseni. 3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja
Kui I etapis on saadud kriisile negatiivne lahendus, siis paratamatult liigub see ka järgmistesse etappidesse. 2) 1,5-3 eluaastat: autonoomsus(sõltumatus) ja teisalt häbi ja kahtlustunne. Testivad piire, tunnevad sõltuvust oma vanematest. Tuleb loota vanemate suunamisele aga samas osades olukordades seda vajadust ei ole. Autonoomia( pos lahendus kriisile) saavutatakse siis kui last piisavalt julgustatakse. Negatiivne lahendus: kui liiga palju kontrolli ja kaitstust, viib kahtlusteni iseendas. Lapsed ei ole tulevikus võimelised end kehtestama jne. Liigne vabadus võib viia ninakuseni. 3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja
annaabi.ee 
