12 eluaasta, enda ründajat. 20% nendest olid oma isa või kasuisa ohvrid. 2009.a tehtud uuringu kohaselt kinnitasid seksuaalset kuritarvitamist kuni 18'dna eluaastani 7,9% meestest ja 19,7% naistest. Eesti viidi läbi uurimus pedofiilide ja nende ohvrite kohta. Tüüpilised ohvrid 2007.a olid: 81% ohvritest olid tüdrukud, 53% olid kurjategija tuttavad või sugulased. Tüüpilised pedofiilid 2007.a olid: 100% kahtlustatavatest olid mehed, 56% olid 30-35 aastased, 95% olid Eesti kodakondusega ja 95% panid teo toime üksi. 7 KOKKUVÕTE Enamik pedofiile on ennekõike räiged, hoolimatud ja asotsiaalsed kurjategijad nad on inimesed, kes alluvad oma ihadele ning jäävad lõpuks vahele. Samas on ka selliseid, kes ihadele järele ei anna. Väga oluline on selliseid inimesi mõista ja ära tunda, sest pedofiilse
enamikul juhtudel pandi toime kaasõpilase vastu. • Vägivallateod (koolikiusamine, kaklused, pommiähvardused). • Vargused koolis (mobiiltelefon, raha, ratas) 2010. aastal komisjoni suunatuist oli 68% poisse ja 32% tüdrukuid ning ligi 60% alla 14 aasta vanad. Alaealiste kuritegevus on püsinud viimasel kolmel aastal suhteliselt samal tasemel, 2011. aastal registreeriti 1854 alaealise toime pandud kuritegu ja alaealised moodustasid kahtlustatavatest 8%. Alaealiste avaliku korra rikkumine seisnes sagedamini ebasündsate väljendite kasutamises ja avalikus kohas lärmamises; veidi üle kolmandiku rikkumistest leidis aset koolis. • Alaealiste väärtegude seas annab tooni alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumine • Alaealiste kuritegude avastamine on üle Eesti ebaühtlane. Teistest märksa suurem on alaealiste kurjategijate suhtarv Ida-Virumaal ja Tartumaal.
Sõrmejäljeeksperdilt küsiti sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kohta ning ekspert vastas, et paljudest leitud jälgedest langesid ühed kindlasti kokku B sõrmejälgedega ning lisaks oli sama isik jätnud ka sõrmejäljed hiljutise varguse sündmuskohale. Hääleeksperdile esitati nelja mehe ülekuulamisel tehtud helisalvestised ning juveelipoes toimunud röövi ajal juhusliku kliendi tehtud video ning uuriti, kas mõni kahtlustatavatest oli isikuks, kes juveelipoes müüjat ja kliente põrandale pikali kamandas. Siin ekspertiis positiivseid tulemusi ei andnud. Varguse asi liideti röövimise kriminaalasjaga. Sõrmejäljeekspertiisi tulemusi kuuldes B murdus ja palus, et talle tehtaks kokkuleppemenetlus ning ta on nõus üles tunnistama. Prokurör nõustus. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, mis kestsid tund aega, viibis ka B kaitsjana määratud korras H, kes