Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega. Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne). Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135.
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega. Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne). Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135.
kriminaalmenetlusest kõrvale või seda muul viisil takistada. Tuginedes KrMS 217 lg-le 4 on selleks menetlustoiminguks pädev ka mis tahes tavakodanik, kes tabab isiku kuriteo toimepanemisel või sellele järgnenud põgenemisel. Selliselt kinnipeetud kurjategija tuleb viivitamatult toimetada politseisse. b. Elukohast lahkumise keeld c. Vahistamine kahtlustatavalt, süüdistatavalt või ka süüdimõistetult vabaduse võtmine: i. Kohtueelsws menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku kohtumääruse alusel ii. Kohtumenetluses maakohtuniku või ringkonnakohtuniku kohtumääruse alusel iii. Või täitemenetluses täitmiskohtuniku (KrMS 429) kohtumääruse alusel. PS 20 tulenevalt saab vahistamise aluseks olla: i
Võimalus kanda karistust, mis realiseeriks vajalikuks peetavaid karistuse funktsioone, ent olla seejuures edasi oma kogukonnas, harjumusliku eluviisi ja ümbruse mõju all, või siis oma kinnipidamiskohas paranemise teele asunult selgeid stiimuleid ,,vabadusse" ajutiseks või lõplikuks tagasipöördumiseks. Selliseid alternatiive on mitmeid mõistetud vanglakaristuse lühendamine (kompensatsioon hea käitumise eest ning paranemise teele asumise selgete märkide eest); kuriteos kahtlustatavalt ei võeta enne vabadust, kui kohus on otsustanud, et isik on süüdi ja talle mõistetakse reaalne vabaduskaotuslik karistus. Kinnispidamisasutuses viibijale võib anda võimaluse korraliku käitumise puhul kodus puhkusel käia. a) tingimisi karistus st karistamist, mille puhul ei rakendata kinnipidamiskohas viibimist. b) probatsioon (katseaeg) ehk hooldusvalve. Probatsiooni all mõeldakse nende isikute üle seatud järelevalvet, keda ei ole kinnipidamiskohtadesse mõistetud
annaabi.ee 
