Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate kõigele takka. Erinevad käitumisviisid - Alistuv o väldib vastutust o väldib konflikte o ahvatleb ennast kaitsma o saab endale manipulatiivsel teel kontrolli tugeva üle o kasutab lukusrolli siis, kui olukord on pingeline: märter, nõrguke, lepitaja, erak, pai, kahtlustaja. o Teenib teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele o Nutune, soiguv, hädaldav o Jätab oma vajadused tagaplaanile o Enda elu jääb elamata! o Kibestumise kuhjumine o Pole sügavaid suhteid o Tekitab teistes süütunnet, kahjutunnet, ärritust o Raske oma elu muuta o Tervis halveneb - Kehtestav o Jagab vastutust o Talub ja lahendab konflikte
usaldusväärsena kui ta on aus, koostöövalmis, lahke, kuid need omadused tekitavad usaldust juhul, kui need iseenesest ei pruugi luua kindlustunnet suhte tuleviku osas on vaja, et need omadused seostatakse teise inimese suhtesse suhtumisega (st, et mitte see, et partner käitub ,,kenasti", vaid et ta käitub ,,kenasti", kuna ta hoolib suhtest) Kalduvus, valmisolek teisi usaldada v mitte usaldada on seotud inimese suutlikkusega teatud tüüpi suhteid luua ja hoida (,,krooniline" kahtlustaja ning hirm, et ,,teine ei hooli piisavalt" võib olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Mõjutamine Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse nt käitumist, hoiakuid, emotsionaalset seisundit
Nii nagu suhtlemises üldse, täidavad inimesed ka konfliktis kindlaid rolle. Piltlikult võib öelda, et igas tülis on igal tülitsejal oma osa. Rollikäitumist konfliktsituatsioonis on võimalik kirjeldada kolme märksõna kaudu: taaskogemine, klammerdumine ja konfliktirollid. Konflikti lahendamise seisukohast on oluline, et osapooled suudavad mõista teise osapoole rolle. Taaskogemine tähendab seda, et konfliktis õpivad inimesed kasutama kindlaid rolle. Kahtlustaja, ründaja, kannataja ja põgeneja on tavaliselt ühed ja samad inimesed, kelle käitumisviis on välja kujunenud ja seega etteaimatav. Kui aga mingil põhjusel toimub rollimuutus, paiskub senine konflikti struktuur segamini, mis võib luua lootuse leppimiseks või tekitada teises osapooles segaduse. Klammerdumine tähendab kõigis konfliktides ühe käitumise omaksvõtmist. Näiteks nutmapuhkemine, karjumine, asjade loopimine. Klammerdumine mingisse rolli konflikti
annaabi.ee 
