Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest ja rahvuslikust koosseisust. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. VI Rahvas Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahtesugust rolli: 1) Inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks. 2) Riigivõimu teostaja, riigivõimu subjekt. Mitte kõigil riigi territooriumil asuvatest inimestest ei ole riigiga ühesugune õiguslik seos. Rahva riigivõimu subjekti tähenduses moodustab nendest see osa, kes on riigiga seotud püsiva õigusliku seosega kodakondsuse kaudu. Üldjuhul saadake kodakondsus sünniga, teisel juhul naturalisatsiooni korras. VII Riigi vormid
vajadusel ka sunnivahenditega. Sellest aspektist vaadatuna on subjektiivne õigus lubatud käitumise määr. Teiselt poolt seob aga subjektiivne õiguse selle kandjat kohustatud isikuga, lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid (seaduslikke) nõudmisi. Seega on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahtesugust seost: ühelt poolt on kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Ainult siin on need seosed vastupidised: see mis on õigustatud subjektile õiguseks on kohustatud subjektile kohustuseks . Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma õigel ajal üüri, täitma töölepingu tingimusi)
üksteist. Arengu aluseks on situatsioonid, milles tekivad väljakutsed. Selleks, et mingi kultuur tõuseks, on vaja, et kellestki juhtivast tuleneks loominguline elan e impulss. Tema kriitikateravik on suunatud tehnika tõusule. Leiab, et sellega hävineb inimese hing, nt relvatööstus. Iga kultuuri aluseks on jumalik plaan või religioosne sisu. Kultuurid täidavadki religiooni eesmärke. Religioonidest kõrgeim on kristlus. Eristab kahtesugust kultuuri: takistatud (kastidesse, rühmadesse jaotus) ja kasvavad (materiaalsusest vabanemine, sisemiste väärtuse hindamine) kultuurid. Kultuurid hävivad, kui see juhtiv vähemus, kellest tuli ka elan, kaotab oma loomingulise võime, kuid samas säilitab võimu. Langus saab alguse, kui hakatakse liigselt arendama tehnilist ja sõjalist poolt. 27. PILET MARKSISM (K.MARX) SIMONE DE BEAUVOIR JA FEMINISTLIK FILOSOOFIA Marx annab materialismile uue sisu
annaabi.ee 
