surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1) Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem. Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225 traumatilist seljaaju kahjususe juhtumit, millest 123 olid uued. Nendest inimestest 81% 3 olid meessoost ja 19% naissoost. Peamiseks skahjustuse põhjusteks olid sõidukite õnnestused (35%), järgnesid kukkumised (31%), vettehüpe (15%), teadmata põhjused (9%) ja kuulihaava põhjustatud vigastused (3%), muud juhtumid 7%. (Eelmäe jt 2010) Ellujääjate arv pärast traumaatilist seljaaju kahjustust on põhjustanud seljaaju kahjustuse
hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuse korral on enamasti tegemist äärmiselt pikaajalise vastastikuse ärisuhtega, mis põhineb n.ö. "win-win" printsiibil. Sellist käitumist soosib eelkõige kindlustusäri spetsiifika- kindlustusselts saab juhtida suhteliselt hästi oma varasid ja kulusid, kuid kahjususe juhtimise võimalused on piiratud. Seega võib kahjudega seonduv hajuvus kõige mustema stsenaariumi korral avaldada fataalset mõju kindlustusfirma bilansile kui kindlustusfirma tegutseks ilma edasikindlustuseta. Sellest omakorda tuleneb mõlemapoolne (nii kindlustusfirma kui edasikindlustusfirma) soov püsida pikaajalises koostöös mille korral tänu kahjususe hajuvusele osutub "heal" aastal "võitjaks" edasikindlustaja ja suure kahjususega aastal osutub "võitjaks" (otse-) kindlustaja
aastal. ** Raha24 OÜ-l, Ferratum Estonia OÜ-l ning Odav Laen AS-l on igaühel vaadeldud perioodil esitamata 2012. a majandusaasta aruanne, seega selle aasta kohta info puudub. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudeid on majandusaasta aruannetes kajastanud üksnes väike hulk ettevõtteid. Tuvastatud 123 ettevõttest olid vastavad andmed 2011. aastal olemas 33 ja 2012. aastal 25 teenusepakkuja kohta. Olemasoleva info alusel on keskmine kahjususe määr 14,6% aastal 2010; 13,1% aastal 2011 ja 21,6% aastal 2012. Swedbanki andmetel on kiirlaenufirmade probleemsete laenude osakaal küllalt erinev, suurusjärgus 13-36%.4 Läti pangandussektori-välisel laenuturul oli 2013. a I poolaastal tähtaegselt tagasilaekuvate kiirlaenu-nõuete osakaal 65% ehk ca üks kolmandik nõuetest olid probleemsed5. See vastab päris hästi hinnangutele, mida Eesti finantssektoris tegutsejad
annaabi.ee 
