Reljeef on lainjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juunil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pidev Diskreetne Arvuline Mittearvuline Puuliik x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x HV x x HKO x x Rikke kood x x Kahjustusaste x 3. Risttabel 1. rinde enamuspuuliigi väljaselgitamiseks on koostatud risttabel, mis on esitatud tabelis 2. Tabel kinnitab proovitüki üldiseloomustuses toodud väidet, et peapuuliigiks on mänd. pl prt rin 710 1 46 46 2 1 1 J 2 2 T 1 1
normaaljaotuse ga ni emp ni norm ,4 20,2 23 25,8 Pidev Diskreetne Arvuline Mittearvuline Puuliik X Rinne X D1 X D2 X H X HV X HKO X Rikke kood X Kahjustusaste X Järjestustunnus Nominaaltunnus X X X X
Puuliik x x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x HV x x HKO x x Rikke kood x x Kahjustusaste x x 3 4. Rühmitamine. Rühmitame andmestiku diameetri järgi. Tabel 2. Risttabel proovitükil 613 esinevate rinnete ja puuliikide kohta. Loendus koguhulgast prt rin pl 819 Üldkokkuvõte HB 3 3 KS 1 1
40 3 1 44 48 Kokku 145 10 8 0 151 17 11 9 0 Kahj. puude keskm. kõrgus 24 23 23 Kahj. tüveosa vahemik 0...3 m 0...3 m 0...3 m Kahjustusaste Paberip. Paberip. Küttepuu Puude arv kokku Dia- Kuusk h24= 26 Kask h24= 26 meetri- Palgid Peen- Paberi- Kütte- Jäät- Palgid Peen- Paberi- Kütte- Jäät-
Pidev Diskreetne Arvuline Mittearvuline Järjestustunnus Nominaaltnnus Puuliik x x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x HV x x HKO x x Rikke kood x x Kahjustusaste x x 3. Risttabel, filtreerimine a) Risttabel 1. rinde enamuspuuliigi väljaselgitamiseks (Tabel 2) antud proovitükil. Tabel 2. Risttabel proovitüki 772 puude arvu kohta rinnete ja puuliikide lõikes Count of rin rin pl 1 Y Grand Total KS 44 1 45 5
Raja erineva kahjustusastmega tsoonide määramine (foto: K. Karoles, K. Maran) Raja laius mõõdetakse äärmiste punktide vahekaugusena, millel ei ole ümbritseva metsaalaga võrreldes visuaalselt määratlevate tunnuste alusel võimalik täheldada tallamiskahjustuste olemasolu taimkattele (erinevusi liigilises koosseisus ning katteväärtuses ümbritseva alaga võrreldes) või mullale. Raja laiuse leidmiseks mõõdetakse mõlemal pool rada paiknevate kahjustatud ala ja kahjustamata ala (kahjustusaste 1) vahele jäävate üleminekupunktide vaheline kaugus. Vesilood asetatakse maapinnale nii, et selle üks ots jäi raja kõrgemal asetsevasse punkti. Raja madalamasse punkti asetatakse tugipost, mille abiga paigutatakse pikk vesilood horisontaalselt maapinnaga. Mõõdetakse raja maksimaalne sügavus ühe sentimeeteri täpsusega (rajapunkti sügavaima koha vahekaugus joonlauaga sentimeetrites). Matkarada pildistatakse reeglina kõikides mõõtmispunktides (ette- ja tagasivaade). Samuti
annaabi.ee 
