väike verringe : kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks . 7. Mida näitab elektrokardiogramm? elektrokardiogramm-südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus, mis võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi 8.Mis on infarkt? nimeta riski tegureid! Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas , mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Riski tegurid : suitsetamine , vale toitumine , vähene liikumine jne.
Teatud aja möödudes suureneb elusast lamapuidust toituvate organismide (pms ürasklased) loodulike vaenlaste arvukus ning populatsioonid saavutavad teatud tasakaalu, mis piirab häiringu edasist laienemist. Kuna maapinnal asuv puit laguneb palju kiiremini kui jalalseisev puit, siis suure hulga orgaanilise aine lagunemisel läheb osa lagunemisproduktidest kaotsi, kuna muld ei jõua kõike siduda ja vesi uhub osa toitaineid minema. Oma olemuselt on tugeva tormi kahjustusala pärast murru ja heite ülestöötamist sarnane raiesmikule seemnepuudega, kuna sellised alad on vaja uuendada. Raskendav asjaolu on sellel alal tormis hukkunud metsa jäänud puit, mis rasendab uuendustöid. (Laas jt 2011) 6 2. Häiringute registreerimine Eestis Suured üleujutused tekivad rohke lumega talvede järel madalatel metsaaladel, eriti Soomaal ja Emajõe vesikonnas
INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega 2. PUNASED INFARKTID moodustuvad nekrotiseeruvasse alasse naaberpiirkonnast kapillaarsete anastomooside või veenide kaudu vere sissetungimise tagajärjel. Sellisest verevarustusest ei piisa infarkti piirkonna rakkude elushoidmiseks, kuna veri on tunginud läbi kahjustatud veresoonte seina kudedesse. Selline kahjustusala on verest tingituna punase värvusega. Kõige sagedamini kopsukoes. Infarkti kolde koed neelduvad ja imenduvad ning tekkinud defektis vohab sidekude, mis hiljem armistub. Kui infarktikolle infitseerub mädatekitajate mikroobidega, kujuneb abstsess. Isostenuuria- uriini kontsentratsioonivõime täielik puudumine. Uriinieritus ei ole kontsentreeritud neerude poolt ja omab sama osmolaalsust, mis plasmagi. Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset
Iiveldus, nõrkus, pearinglus. Higistamine. Õhupuudustunne ja südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine"). Südamelihase ehk müokardi infarkt tekib tavaliselt ühe südame veresoone ehk pärgarteri või selle haru sulgusest trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. See on äkki tekkiv tugev valusööst rinnus, millega kaasneb sageli surmahirm, Verevarustuse katkemise tõttu tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Miks tekib südamelihase infarkt? Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge.