Fenotüüp – organismi genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemus. Vanuseline struktuur – väljendub populatsiooni vanuserühmade suhtelises osatähtsuses. Liigist ja uurimiseesmärgist olenevalt võib vanuserühma määrata erisuguse täpsusega (nt ühe-, kahe-, kolmeaastane). Seisundiline ehk füsioloogiline struktuur – väljendame hinnangute kaudu (nt pallisüsteem). Isendite olukord, avaldub elujõulisusena, mis väljendab isendite konkurentsivõime, viljakuse, toitumuse, lopsakuse, kahjustatuse hinnangute kaudu. Nt kui rändline rõngastatakse, siis määratakse nende toitumust rasvavarude järgi rinnal. Sooline struktuur (sugude suhe) – emaste ja isaste isendite arvu suhe (loomade puhul). Erinevates elujärkudes saab märkida soolist struktuuri. Taimedel nt ühe- ja kahekojalised taimed. Ruumiline (territoriaalne) struktuur – nt rühmitatud, juhuslik. Sesoonne struktuur – avaldub nt üheaastastel taimedel. Ka loomade puhul. Nt lehetäidel suviti neli
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) PUIDU RIKKED Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi) Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis) Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi) Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt: ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja
rahuldamiseks, toodanguühiku valmistamiseks. Vikarieerivad liigid lähedased taime- ja loomaliigid, mis vaid vähe üksteisest erinedes esinevad eri areaalides (levilates) või sama areaali piires erinevates ökoloogilistes tingimustes. Vitaalsus elujõulisus, populatsiooni või isendi seisundi iseloomustus, mis väljendab selle suhet keskkonnaga, konkurentsivõimet ja kohanemist pms. viljakuse, kasvu lopsakuse ja kahjustatuse kaudu. Võtmebiotoop kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised servad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb võtmebiotoobi moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid, nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.
annaabi.ee 
