kahju. / inimese soolestikus elavad bakterid ja algloomad). Kommensaal-liik,kellele selline kooselu on kasulik. Konkurents- sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud konkureerivad toidu ja valguse pärast, kiiremini kasvavad puud varjavad liigikaaslased / isasloomad konkureerivad emasloomade pärast) Parasitism- eri liiki org. kooseluvorm,mis ühele kasulik,kuid teisele kahjulik.Sellist kooselust kasu saavat liiki nim. parasiidiks ning kahjustatavat liiki peremeheks. ( solge on parasiit ja inimene peremees / inimese parasiidiks on ka sääsed,kirbud,lutikad,täid) Obligatoorsed parasiidid- peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma. ( paeluss ei saa edasi elada ilma peremeesorg. sattumata) Fakultatiivsed parasiidid- toituvad võimaluse korral peremehest,kui peremehe puudumisel saavad ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk) Kisklus-röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes
Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism. Selle korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osalist. Nt: inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu, kuid tekitab sellega inimesele tervisehäireid. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saavat liiki nimetatakse parasiidiks ning kahjustatavat liiki peremeheks. Parasitismi vormid: biotroofne parasitism (nt sääsed, ei põhjusta surma), nekrotroofne parasitism (põhjustab peremeesorganismi surma, kiletiivalised, kes pesitsevad teistes röövikutes), välisparasiidid ehk ektoparasitism (parasiit elab peremeesorganismi pinnal või selle läheduses, kirp, lutikas, paeluss), endoparaistism (parasiidid elavad peremeesorganismi rakkudes või kudedes, paljud bakterid ja viirused), fakultatiivne
kui sellisega kahjustatava hüvega, s.o riigivõimu funktsioneerimine, täpsemalt riigivõimu normaalne, nõuetekohane funktsioneerimine. Altkäemaksu spetsiifikast tulenevalt on aga õigushüve määratlemisel vaja arvestada veel ühte aspekti – ametnikku kui riigivõimu teostajat. Olenevalt sellest, millist külge enam rõhutatakse, riigivõimu kui sellist või ametnikku kui riigivõimu teostajat, käsitatakse altkäemaksu teoebaõigust ning sellega kahjustatavat hüve tavaliselt kahesuguselt – roomaõiguslikult ja germaaniõiguslikult28. Roomaõiguslik vaatevinkel lähtub ametnikule kehtestatud keelust teenistuse raamides mistahes kingitusi või meelehead vastu võtta. Eeltoodu järgi on altkäemaksu ebaõigus ametniku poolt kingituste saamises, seega riigiteenistuse aluste kui õigushüve rikkumises. 26 Jaan Sootak, Elina Elkind, Juriidilise isiku vastutus: uued arengusuunad Eesti kohtupraktikas - Juridica, 2005,
annaabi.ee 
