kogus võib olla kuni 100 milligrammi kilogrammis munatoote kohta 3-hüdroksüvõihappe konsentratsioon modifitseerimata munatoote kuivaines võib olla kuni 10 milligrammi kilogrammis Munatoodete pakendamise nõuded Munatoodete saastumise vältimiseks tuleb pakendada hügieenilistes tingimustes Pakendamisel peavad mahutid vastama kõigile hügieeninõuetele Ruum, kus hoitakse mahuteid ja pakkematerjale, peab olema tolmu- ja kahjuritevaba Munatoodete jaoks kasutatavad mahutid peavad enne täitmist puhtad olema Mahutid tuleb sulgeda vahetult pärast täitmist Munatoodete transportimiseks kasutatavad mahutid peavad vastama kindlatele nõuetele: - Valmistatud kergesti puhastuvast, toiduga kokku puutuda lubavast materjalist - Peavad olema täielikult tühjendatavad - Mahuti materjalist ei tohi eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid - Mahutid peavad olema kindlalt suletavad
sügisel talvituma, hooldaksid ja kujundaksid seal neid vastavalt vajadusele ning toimetaksid konteinerid kevadel tagasi oma kohale. 3.10. Perekond mikrobioota - Microbiota Eestis veel viimastel aastakümnetel haruldane olnud, kuid nüüdseks jõudsalt levima hakanud mikrobioota (Microbiota decussata) on suurepärane, kuni 0,3 meetri kõrgune ning 2...5 meetrise läbimõõduga ringja võraga pinnakattepõõsas. Mikrobioota on meil täiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavärvuse omandav soomusjate lehtedega põõsas. Võra on sedavõrd tihe, et sellest umbrohu läbikasvamine on välistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jääb võraketas veidi hõredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nõudlik. Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib
Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda (Roht 2007). Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus. Harilikku äädikapuud on soovitatav iga kevad väetada (70g/m2), et varre ja õite kasvu edendada. Kuivadel perioodidel tuleks taimi ka kasta. Üldiselt on liik kahjuritevaba. Haigusetekitajateks võivad olla erinevad seenhaigused (sh näiteks Nectria cinnabarina, Verticillium) (The Royal Horticultural Society veebileht 2016). 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas 11.1 Lühikirjeldus Harilik pihlakas (ladina k. Sorbus aucuparia) kuulub roosõieliste (ladina k. Rosaceae) sugukonda. Kasvab mitmetüvelise põõsana või puuna ning on kergesti kasvatatav. Harilik pihlakas kasvab enamasti 4-10 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 m
Kastmist ja talvekatet vajavad ainult noored taimed. Poolpuitunud pistoksad võetakse suvel, juurepistikud talvel. Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda. Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta. Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus. Harilikku äädikapuud on soovitatav iga kevad väetada (70g/m 2), et varre ja õite kasvu edendada. Kuivadel perioodidel tuleks taimi ka kasta. Üldiselt on liik kahjuritevaba. Haigusetekitajateks võivad olla erinevad seenhaigused (sh näiteks Nectria cinnabarina, Verticillium). HARILIK PIHLENELAS (Sorbaria sorbifolia) Joonis 26. Harilik pihlenelas. http://www.calmia.ee/Taimed/pihlenelas.html Iseloomustus Pihlenelas on põõsas, mis võib enda alla hõlmata väga suuri alasid. Oma kasvuala suurendab ta juurevõsude abil, pidevalt uusi kolooniaid tekitades. Kasvuks ja levikuks ei vaja pihlenelas
annaabi.ee 
