Mõned seeneliigid esinevad rohkem just puhtas õhus. Kliima soojenemine · Kui kliima peaks järsult soojenema muutub looduses palju: · Muutuvad taimede kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks ning kahjustuste hulk kasvab. Uute kahjuriliikide ja haiguste sissetoomine! · Väga palju transporditakse riigist riiki putukaliike koos puiduga. · Soomes uuriti Venemaalt sisseveetavat puitmaterjali ja leiti sealt 41 puidus ja koores elavat putukaliiki, sealhulgas 3 Soomes mitteesinevat liiki. · Rootsi sadamas leiti Prantsusmaalt sisseveetavas puidus koguni 92 putukaliiki, neist 17 seni Rootsis puudusid. · Meile on sissetoodud puidunematood, kes kahjustab männipuistuid.
Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks (mitu põlvkonda aastas) ning kahjustuste hulk kasvab. Uute kahjuriliikide ja haiguste sissetoomine Tänapäeva elav kaubavahetus, sealhulgas metsamaterjalide ja puidu transport pikkade vahemaade taha, soodustab kahjurite ja haigustekitajate levikut uutele aladele. Näiteid võib tuua ülemaailma. Inglismaal avastati hiidürask, keda seal varem polnud, kuid nüüdseks on temast saanud oluline kuusepuistude kahjur. Soomes leiti Venemaalt sisseveetava puitmaterjali hulgast kolm Soomes seni mitteesinevat puidukahjurit. Samuti leiti Rootsis
Metsaomanikul lasub kohustus ja vastutus jälgida oma metsa sanitaarset seisundit ja avastada õigeaegselt kahjustuskolded ning rakendada sobivaid tõrjevõtteid kahjustuste peatamiseks. Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. Puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele sõltub puu tervislikust seisundist , kasvukohast, ilmastikust, inimtegevusest. Hoolimatu ja asjatundmatu tegevusega võib inimene kaasa aidata paljude kahjuriliikide ja haigustekitajate leviku- le või muuta puistud vastuvõtlikuks ilmastikukahjustustele. Mida liigirikkam on mets, mida elujõulisemad on puud, seda paremini peavad nad vastu kahjurite ja haiguste rünnakule. Seega põhineb metsakaitse ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. On põhimõtteliselt kaks erinevat lähenemisviisi metsakasvatusele. Esimesel juhul rajatakse ja kujundatakse hooldamise käigus välja
annaabi.ee 
