Ühtlasi võidakse toidulauale tuua senitundmatuid valke, mis võivad osutuda allergeenideks, ning mille mõju avaldub alles pika aja möödudes. Seega oleks ebaeetiline toota ja turustada taimeid, mis võivad ohustada inimeste tervist. Geeniliselt muundatud taimed võivad ristuda looduslike sugulastega rikkudes nii ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju. Kui GMO kord on looduses on kontrolli alt väljunud, ei ole saastet enam võimalik kõrvaldada. Muundatud geenid segunevad looduslike vormidega ja hajuvad keskkonda, mille tagajärel võivad tekkida näiteks resistentsed umbrohud põllumajanduslikele mürkidele. USAs on geenmuundatud mais ja raps oma looduslike vormidega segunenud ning seetõttu ka märgistamatult poelettidel eksponeeritud.
tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ole karta ja negatiivseid mõjusid ei ole, mais ja soja kasvavad väga reipalt kartmata umbrohutõrjet ega putukaid. Sellest olenemata on andmed GMO-de kasude ja kahjude kohta vastuolulised. Muundatud taimed võivad ristuda looduslike sugulastega rikkudes nii ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju. [1] GM- taimedele võivad sisseviidud võõrgeenid anda keskkonnas eelise sarnaste liikide ees ning nad võivad muutuda domineerivaks. Nii võivad kaduda põlissordid asendudes monokultuuridega ja kaob geneetiline mitmekesisus. Ka kõrvaliste liikide ohustamine on tahtmatu kõrvalmõju, kus GM- taime poolt sünteesitud mürgid kanduvad toiduahelas järgmistele liikidele mõjutades nii ökoloogilist tasakaalu. [2]
Kartuli kvaliteet ei ole püsiv, see hakkab koristusjärgsel perioodil vähenema ning väheneb säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii kaua ei säilu. Kindel on see, et kvaliteedi vähenemisele avaldavad otsest mõju õigesti ajastatud agrotehnilised võtted nagu õige külviaeg, terve seeme, kultuuride vaheldus, haigus- ja kahjurikindlate sortide valik, kahjustajate looduslikke vaenlasi säilitavate abinõude rakendamine. Need peavad tagama kartuli normaalse valmimise. Kõige olulisem neist on haigusetõrje. Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis hakkavad varakult idanema, kuid nende säilitamisel optimaalsel temperatuuril on võimalik
annaabi.ee 
