-hea heina tegemise periood on lühike juuni II pool; heintaimi on piisavalt, puudu tehnikast ja ilmaennustuse täpsusest -hein peab kuivama võim. kiiresti (kaod väiksemad hingamine, mikroorg.) -I korda kaarutada võrdlemisi kohe ajada paks kaar laiali; kaarutada ka pea- le vihma, kaarutamise tihedus oleneb ka taimedest kas lehed pudenevad -vaalutada võiks -30% niiskuse juures - vars sitke, lehed kahisevad -kuiv hein rohekas, kahiseb, kõrresõlmed tumedad, kõrs murdub -soola lisamine võimaldab säilitada 2-3% niiskemat heina (1t / 5-10 kg) Silo -taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas -oluline on viia rohumass anaeroobsesse keskkonda, kus pH on 4,0-4,5 (kõrgema pH korral võihappebakt. hakkavad lõhustama piimhappebaktereid) -on järgm. võimalused kahjulike mikroorganismide tegevuse pidurdamiseks. -närvutamisega tõsta rohu kuivainesisaldust (st
Lisaks kõigele peab seda tüüpi korpusega arvutil olema spetsiifiline emaplaat. Tavaliselt on tal 1 3.5 tolline ning 2 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 100 -200 W. Sõltuvalt emaplaadist eristatakse NB! Mitmed korpused on noisekiller- korpused- sõna tuleb inglise keelest ja tähendab müratapjat. Kui arvuti töötab, siis teeb ta paratamatult müra- ventilaatorid kahisevad/ undavad ning kõvaketas ragiseb (mootor pöörleb ka siis, kui otseselt andmeid ei loeta). Häält võivad teha ka CD- ja disketiseade. Et kõike seda vaiksemaks teha, siis tasukski valida noisekiller korpus, mis arvuti lärmakust tunduvalt vähendab. 13. Välismäluseadmed: Disketiseade, kõvakettaseade, CD-ROM, DVD-ROM, CD- kirjutajad (CD-R , CD-RW).ja DVD kirjutajad. Pikemalt nende kohta infi leiad siit.
* Välja äärde viimaks tagasi jõudnud, hakkab Indrek selle ümber ringi tegema. Piiriaia ees ta mõtleb pisut, mõtleb kogu riidu ja kohtukäimist, mis piirid Vargamäel sünnitanud, aga siis ronib ta temast üle Oru krundile. Sellel paigal siin pole ta juba ammugi käinud ja, nagu oleks see millegi pärast tähtis, hakkab ta meelde tuletama, mitme aasta eest see sündis. Tuletab ja tuletab meelde, urgitsedes mälestusis, ja ei pane tähelegi, kui paitavalt ja pehmelt kahisevad noored lehed randemaa leppades ja kaskedes. Ebateadlikult kaldub ta põllu äärest kaugemale, kaldub jällegi peaaegu sohu, kus kasvavad siin-seal mudapajud oma nooljate ja läikivate lehtedega, mida Indrek peab tahes või tahtmata puutuma, nagu silitama. Pahema käe otsas on tal ikka veel saapad, parema käe sõrmed haaravad värskeid, mahlaseid ja nagu vaiguseid lehti, mis hakkavad käe külge ja rebenevad okstelt. Millegi pärast on nii hea kiskuda puilt ja
annaabi.ee 
