LOOMING Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi - õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar",
valdas hästi orkestratsiooni, 15 ooperit (Lumineid, Muinasjutu tsaar Saltaanist), 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert
Suri 9 päeva pärast 6 "pateetilise sümfoonia" esittekannet mida ta ise dirigeeris. Looming Ta on Vene klassikalise sümfoonia rajaja, Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi väljendas ta äärmise avatusega isiklike hingelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus. Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia "Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad "torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum)
leppinud sellega, et kogu jutt ja kõik kuuldused vastasid tõele. Tema vend oligi mõrvanud liigkasuvõtja ja tolle õe, kuid ta ei süüdistanud teda milleski ja ei kandnud viha. Dunja küll ei olnud nõus sellega, et see oli heategu ühiskonnale ning toob kasu teistele, aga ta ei mõistnud oma venda mitte mingilgi moel hukka. Ta usub, et kui Raskolnikov läheb ja oma teo üles tunnistab ning lepib tagajärgedega, siis heastab see suuresti ta teo. Lausa pool kuriteost on heastatud vaid tänu kahetsemisele. Ka enne lahkumist kallistab ta oma venda tugevalt ning armastab teda oma südames samamoodi, nagu ta seda alati teinud oli. Kindlasti teadis Raskolnikov, et Dunja on parim õde, keda keegi üldse tahta võiks. Ennastsalgav ja armastusväärne, kes ei kohku tagasi millegi ees, kui vaid tagajärjeks on armastatute heaolu. Raamatu lõpuks siiski leiab ka Dunja õnne ja armastuse Razumihhini näol ja saab peale kannatusi tunda elu, mida ta oleks pidanud juba ammu elama. Ka tema leiab
leppinud sellega, et kogu jutt ja kõik kuuldused vastasid tõele. Tema vend oligi mõrvanud liigkasuvõtja ja tolle õe, kuid ta ei süüdistanud teda milleski ja ei kandnud viha. Dunja küll ei olnud nõus sellega, et see oli heategu ühiskonnale ning toob kasu teistele, aga ta ei mõistnud oma venda mitte mingilgi moel hukka. Ta usub, et kui Raskolnikov läheb ja oma teo üles tunnistab ning lepib tagajärgedega, siis heastab see suuresti ta teo. Lausa pool kuriteost on heastatud vaid tänu kahetsemisele. Ka enne lahkumist kallistab ta oma venda tugevalt ning armastab teda oma südames samamoodi, nagu ta seda alati teinud oli. Kindlasti teadis Raskolnikov, et Dunja on parim õde, keda keegi üldse tahta võiks. Ennastsalgav ja armastusväärne, kes ei kohku tagasi millegi ees, kui vaid tagajärjeks on armastatute heaolu. Raamatu lõpuks siiski leiab ka Dunja õnne ja armastuse Razumihhini näol ja saab peale kannatusi tunda elu, mida ta oleks pidanud juba ammu elama. Ka tema leiab
Looming : Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise suuna peaesindaja.Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hengelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis
annaabi.ee 
