ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna. Järgmisena räägin, kuidas on juba lisavaheaja läbiviinud koolides õpilaste arvamus. Igasugusetes portaalides, kus on võimalik oma arvamust avaldada, leidub paar teemaarendust, mis räägib 5 vaheajaga koolisüsteemist. Kaasa räägivad ka lapsevanemad, kes näevad, et nende lapsed on õnnelikumad ning õppetöö sujub paremini. Muidugi on kahetisi arvamusi, kuid peamine valdav arvamus on, et uus süsteem vähendab stressiläve. Võtsin ühendust enda tuttavaga, kes õpib Tartus Miina Härma Gümnaasiumis, seal on kasutusel 5 vaheajaga kord. Ka tema arvamus ühtib portaalides aktiivsust üles näitavate noortega. Miina Härma koolis on kõik perioodid sama pikad, ehk umbes 7 nädalat, nii tundub, et kool läheb palju kiiremini ja ei tüdineta kiirelt koolitööst ära.
investeerib vaid soodsate asjaolude ilmnemisel, kaitstes sellise taktikaga nii kapitali kui investeeringu vastuvõtjat ja tarbijat majandusmullide tekkimise eest, mis peaks ometigi tänuväärne olema. Sotsiaalse õiglus teoreetikud on veendunud, et eliidi kalduvusega oma võimu majanduslikes huvides ära kasutada tuleb võidelda, sest ühiskonna arvelt saadud hüvede enese huvides realiseerimine ei ole eetiline ega üldsuse kasuks. Siiski on rikaste võimu väide kahetisi emotsioone tekitav: Dahrendorf väidab omapoolselt, et suured sissetulekud ainuüksi ei taga kohta eliidi seas (võimu) ja kõrget prestiiži (Hartmann 2007). Leian, et eksiarusaam „rikas=eliit“ on levinud ka Eestis, mis õhutab enam klasside vahelist vaenu kui et annaks rikastele reaalselt võimaluse (ja ka soovi) eliidi funktsioone (toimida ühiskonna üldise arengu huvides) täita. Eliidi sisemine suur diferentseeritus ei kõnele enam
vaid moonutab teadlikult fakte (Jesual vaid üks jünger, ei tea, kes on ta isa ja ema, Juuda surm, ristisurma üksikasjad). B kontseptsioon ajaloo kordumisest (variatsioonidega, sageli madaldatuna), eri ajatasandite paralleelsusest; jutustus on üles ehitatud nagu kaja, detailide pidev peegeldumine. Romaani ülesehituse omapära KALEIDOSKOOPILINE PÕHIMÕTE EHK PEEGLITE SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades. Eesmärgiks luua kahetisi tähendusi, lõpetamatust. Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues variandis, uute piirjoontega ja aina uutes ühendustes teiste motiividega. Sealjuures võib motiivina esineda iga fenomen, iga mõtteline märk -- sündmus, iseloomujoon, maastikuelement, mis tahes ese, lausutud sõna, värv, heli jne".
annaabi.ee 
