töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi: - ühesilindrilised, - kahesilindrilised, - jne. 8. Silindri telje asetuse järgi: - vertikaalpumbad, - horisontaalpumbad, - kaldpumbad. 9. Kolvi konstruktsiooni järgi: - ketaskolbpumbad, - mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad). 10. Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump) - mitmesilindrilised kolbpumbad ( kahe-, kolme-, neljakordse tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 3 Üksiktoime- e
töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi: - ühesilindrilised, - kahesilindrilised, - jne. 8. Silindri telje asetuse järgi: - vertikaalpumbad, - horisontaalpumbad, - kaldpumbad. 9. Kolvi konstruktsiooni järgi: - ketaskolbpumbad, - mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad). 10.Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump) - mitmesilindrilised kolbpumbad ( kahe-, kolme-, neljakordse tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 1
21 20 Ühesilindrilises mootoris järgnevad töötaktid üksteisele teatud ajavahemiku järel, mistõttu väntvõll pöörleb eba- ühtlaselt. Selle puuduse vähendamiseks ehitatakse mooto- rid sageli mitmesilindrilistena. Töötaktide vaheajad on neil lühemad, mis teebki mootori käigu ühtlasemaks. Kodu- maistel mootorratastel on levinud kahesilindrilised mooto- rid nii kähe- kui neljataktilise töötsükliga (vt, joon. 6, d ja e). Sellises kahetaktilises mootoris järgnevad töötaktid väntvõlli iga 180° ja neljataktilises -- 360° suuruse pöör- denurga järel. Pideva töö tagamiseks vajab mootor peale oma põhiosa väntmehhanismi veel mitmesuguseid abimehhanisme ja 23 -süsteeme: gaasijaotusmehhanismi, jahutus-, õlitus-, toite- ja süütesüsteemi
annaabi.ee 
