kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil. Troobid- piltlikud väljendid, milles sõnu seostatakse ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt Troobid: Metafoor- ehk ülekanne on varjatud võrdlus, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ja tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, et tekib uus kujutlus. n. Jänespüks, tähtis nina. Metonüümia- ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Terviku väljendamiseks kasutatakse selle osa. Kuningas- kroonitud pea, Berliini müüri
Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik. Endine Tartu linnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa toetav ja julgustav. (EE 8.03.2007 Barbi Pilvre) Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujundite asemele tuleb uus. Metafoori iseloomustab öeldu ja mõeldu lahknemine. Nt kuusirp (taevakeha), lainete turi (laineharjad), vaimuhiiglane ( suurte vaimuannetega inimene), tähtis nina ( esileküündiv inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03.2007 lillede
Kõik komponendid indiviid, sotsiaalne praktika ja tööriistad kuuluvad kokku ja on inimese toimimise mõistmiseks võrdselt vajalikud. Me võtame ühiskonnalt üle kõnepruugi, esilekerkivate probleemide sõnastamise ja lahendamise viisid ning kasutame neid oma tarbeks. Kultuurilisi kujutlusi ja tööriistu viib edasi suhtlemine ja see on ühenduslüliks ka kultuuri ning inimese mõtlemise vahel. Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon esineb kahekordselt või kaheplaaniliselt. Esiteks sotsiaalne plaan ja seejärel psühholoogiline. Meie mõtetel ja ideedel, nagu ka viisil käsitada olukordi, on sotsiaalne ja interaktiivne päritolu. Oleme tihedalt seotud ümbritsevaga, ajalooga ning kujutluste maailma ja sotsiaalsete praktikatega. Me õpime probleemide lahendamist, meeldejätmist ja muid sarnaseid strateegiaid. Võgotski nimetas seda ,,kõrgemateks vaimseteks protsessideks". Nende vahendusel õpib inimene tundma ka
annaabi.ee 
