valavad iga aasta tuhandeid tonne toksilist kroomiumi Gangese jõkke. See kohtuotsus on üks paljudest otsustest otsuste seerias, mis on peatanud hiiglaslikke ehitusprojekte, nagu näiteks 8- realise kiirtee ja gigantse eluasemerajooni rajamise Gangese lammile, muutnud kohustuslikuks uute jäätmekäitlusjaamade ehitamise jõe kallastel ning keelustanud üleliigsete niisutuskanalite loomise. [4] 5.3. India rahvas India rahva endi seas on aga veider kahepidine suhtumine ja lähenemine pühadesse jõgedesse. Ganges on eksimatult püha. Selle maine ja tuntuse on jõgi omandanud tuhandete aastate vältel läbi viidud religioossete tegevuste kaudu. Aga samal ajal kohtlevad nad Gangest nagu roiskveemahutit ning vähesed kohalikud on kursis jõe halva seisundiga või nad ei taha seda uskuda. [4] Seda vähem oskavad nad ise reostumise leevendamisele kaasa aidata. Suureks
tõrvaajamine võrdlemisi suut sotsiaalset tähendust. Tõrvaajamine pakkus kohalikule rahvale võimalust elatise hankimiseks ja raha teenimiseks. Loodusele jättis tõrvaajamine väheseid jälgi peamiselt selle kaudu, et seal, kus tõrva aeti pikemat aega ja ulatuslikumalt, kahanes männikute hulk. Männikute asemele sirgusid tihtipeale kaasikud või muud lehtmetsad. Tõrvaajamise mõju metsade loodusväärtusele oli kahepidine. Ühelt poolt tõi vanade männikute kahanemine kaasa looduse vaesumist. Teiselt poolt tõi noorte lehtpuude ilmumine raiesmikele kaasa loodusliku mitmekesisuse suurenemist. Tänapäeval võib kunagiste tõrvaajamise paikkade jälgi looduses leida peamiselt säilinud kohanimede järgi. Metsas on ammune tõrvaahju asukoht mõnigi kord äratuntav varemete säilmete või lohkude järgi maapinnas. Meie päevil pakuvad nad huvi kui võimalikud pärandkoosluste objektid
lihtsus ning ortodoksne rohkus ja sära, mis sajandite jooksul on juurdunud inimeste mentaliteedis ning esteetilises maitses. 6.3.3. Tuli, leek, küünal Iidsest ajast mängis tuli (Lisa I: pildid 5 ja 6) nii asendamatut rolli inimeste elus, et väljendus isegi selle tegemise instrumendi kujul. Tuli annab sooja, paneb vee keema ja puud põlema, teda kardab isegi kõige suurem ja ohtlikum loom. Tule sümboolika on kahepidine: ühest küljest on see kättemaksuhimuline surma ja hävitamise leek, põrgu ning tulekahju, teisest küljest usutakse puhastusleegi stiihiasse. Tules kui sümbolis ühenduvad samad seaduspärasused nagu ristis ja elupuus: elu ja surm, algus ja lõpp. Tuli on elava ja surnu maailma vahendaja. Tules põletasid slaavlased ja eesti esivanemad oma surnuid, et see teispoolsusse pääseks ja elavaid ei häiriks.
annaabi.ee 
