sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka mainitud: HTTP request sõnumid ja HTTP response sõnumid: HTTP request sõnum koosneb request line'st (kus on requesti meetod, URL ja HTTP versioon), header line'st (info hosti, ühenduse ja kliendi kohta) ja entity body'st (GETi puhul tühi, POSTi puhul saadetakse on näiteks vormi väljade väärtused siin). HTTP response koosneb status line'st (kus on protokolli versioon, staatuse kood ja
(näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". Siin tuleb ka välja kihilise arhitektuuri eelis: kui rakenduskiht (HTTP) annab liidesega läbi SAP-i (Service Access Point, antud juhul socket) töö edasi TCP'le, siis tema töö on tehtud ja transport on juba TCP teha. Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte tüüpi ühendusi: Püsiv (persistent) ja mittepüsiv ühendus. Mittepüsiva ühenduse korral luuakse uus ühendus iga objekti saatmiseks (mis nõuab 2 RTT-i see
Mõne rakenduse korral pole see nii oluline, nt e-mail. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll (TCP või UDP) 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll, mida kasutab WWW. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request
annaabi.ee 
