Kaks polünukleiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud. Ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida-replitseeruda. Replikatsioon e. DNA kopeerumine-replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad kromosoomid sisaldavad ca 30 miljonit nukleotiidi, suuremad kromosoomid mõnisada miljonit. Nukleotiide on nelja tüüpi: A (adeniin), C (tsütosiin), G (guaniin), T (tümiin). 39. Ribonukleiinhapped-RNA esineb rakus kolme vormina:
Kaks polünukleiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud. Ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida-replitseeruda. Replikatsioon e. DNA kopeerumine-replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad kromosoomid sisaldavad ca 30 miljonit nukleotiidi, suuremad kromosoomid mõnisada miljonit. Nukleotiide on nelja tüüpi: A (adeniin), C (tsütosiin), G (guaniin), T (tümiin). 39. Ribonukleiinhapped-RNA esineb rakus kolme vormina:
.................................................................... T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-G-A-G-C-T DNA molekuli peamisi omadusi seisnebki selles, et tal on võime end kopeerida - replitseeruda. Replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesiniksidemed ja kaks polünukleotiidahelat eemalduvad üksteisest. Mõlema ahela kõrvale sünteesitakse uus ahel, mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise informatsiooni. DNA koostis ja lämmastikaluste järjestus ei sõltu elutingimustest, vaid on kogu isendi elu jooksul nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt konstantne. Mõnede 4 tugevatoimeliste faktorite ja juhuslike vigade tõttu DNA kopeerumisel võivad tekkida DNA nukleotiidijärjestuse muutused - mutatsioonid. Üldiselt on DNA väga inertne ja ainevahetuses ei osale
annaabi.ee 
