Passiivne variant (joon. 3.2.7) on lihtsam, kuid seal on vaja tagada laiaribaline (signaali spektri ulatuses) 90 kraadi pöörav faasinihkeahel. Siin saadakse järgmised kompleksspektri koostisosad: Ucos =U(t)cos(signt+(t)) ja Usin=U(t)sin( signt+(t)) 3.3. Infotrakti optimaalsete struktuuride tüüplahendused- 3.3.1.Diskreet-info vastuvõtt signaali avastamine ja signaalide eristamine- Siia alla kuuluvad näiteks: Binaarse avastamise ülesanne (passiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt telegraafisides, diskreetse informatsiooni ülekandel, signaali avastamine raadiolokatsioonis; Kahe signaali äratundmine (aktiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt); Mitme signaali avastamine ja äratundmine. See on vajalik mitmepositsioonilise koodiga signaali vastuvõtul, siia alla kuulub ka tundmatu sagedusega või viitega signaali avastamine . 3.3.1.1. Binaarne avastamine täielikult teadaoleva signaali korral. Optimaalsuse
Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne. Digitaalsignaal Analoogsignaal 2 Arvusüsteemid Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn. rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi. Kõiki arvusüsteeme võib jaotada positsioonilisteks ning mittepositsioonilisteks
170 T- triger (toggle) loendustriger. Loendab 0 1 0 1. Lülitub vastasolekusse kui tuleb ümberlülitussignaal. Iga impulss T lülitab trigeri ümber. JK- trigeri kasutamine. MS- struktuur (siseviivitusega triger). ,,Master Slave". Toppelttriger suurepärane konstruktiivne lahendus. Tavaliselt universaalne JK- triger. 171 Schmitt`i triger. Rikutud frontidega kahendsignaali kantimiseks (frontide järsuks tegemiseks). Schmitt`i triger omab hüstereesi! 172 Trigeri eelseadmine Lühikese impulsi formeerimine. 173 Viitelülid. Viitelülid on skeemid ettenähtud kehtivusega ajalise viite tekitamiseks. 174 6.6.2. Registrid. Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register koosneb trigeritest.
512 10 0000 0000 200 0101 0001 0010 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga Arvsignaalis sisalduva informatsiooni hulga ja signaali vea vahel on olemas kindel sõltuvus. Arvsignaali bittide arv n ehk kahendarvu järkude arv määrab signaali diskreetsusastmete (diskreetide) arvu N = 2n. Signaali kodeerimisveaks loetakse maksimaalselt ühe diskreedi väärtus. Seega on 10-bitise kahendsignaali viga 1/1024 ≅0,1 %. 16 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 1.2.1. Loogikatehted Loogikalülituste projekteerimine, talitlus ja selle analüüs põhineb loogikaalgebral (Boole'i algebra). Muutujatel saab siin olla ainult kaks väärtust 0 - väär ja 1 - tõene. Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega.
Enamikel 2400 boodistel oli see juba olemas, kõigi kiiremate (>9600) modemite puhul on veaparandus lausa kohustuslik, sest nii suure kiirusega andmeid edastades, juhtub vigu väga sageli. Modulatsioon Selleks et digitaalsignaale üle kanda analoogtelefonivõrgu suhteliselt kitsas sagedusribas (300-3400 Hz), tuleb nad muundada (moduleerida) kujule, mis vastab selle ülekanderiba parameeritele. Definitsioon: modulatsioon on protsess ühe signaali (kahendsignaali) mõjutamiseks teise (moduleeriva) signaaliga. Digitaalandmete edastamiseks analoogtelefonikanalis tuleb seega 300-3400 Hz sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud
Sünteesi käigus saadakse väljund- ja vahemuutujate algebralised avaldise, mis võimaldavad nende alusel koostada minimaalse elementide arvuga juhtimisskeemi. 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid. Kontaktivaba loogikaelement on suundtoimega kontaktideta seadis, mis mingi kahendsignaalide, st kahe võimaliku väärtusega signaalide kombinatsiooni puhul tema sisendeil annab teatava kahendsignaali väljundis. Kontaktivabade lülituste projekteerimise aluseks on matemaatilise loogika haru releelülituste teooria, mis töötati välja aastatel 1920-1930 kontaktreleelülituste projekteerimiseks. Kuna kontaktivabad loogikaelemendid on oma talitlusviisilt lähedased elektromehaanilistele kontaktreleedele (nendelgi on ainult kaks võimalikku olekut), saab neid projekteerimismeetodeid hõlbsasti kohandada ka kontaktivabade loogikalülituste projekteerimiseks.
annaabi.ee 
