residentsist - Balmorali kuningalossist. Kuigi loss on oluliselt suurem, kui Alatskivi mõis, kopeeritakse põhilisi kujunduselemente mitte aga planeeringut. Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Paralleele võib luua ka tudorkaarsete peasissepääsude ja konsoolidele toetuvate teravkaarviiluliste ärklitega. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne aga ühekorruseline. Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid.
viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu kuskil detsembris- novembris. Müts on kipaa. 2. Omari mosee Asub Jeruusalemmas, Templimäel e Morija mäel, kohas, kus asus Saalomoni tempel (see hävitati 70. aastal) seal oli toimunud ka Iisaki ohverdamine. Oktagonaalne e. kaheksakandiline. Moslemitele on see koht tähtis sellepärast, et siin läks Muhamed taevasse, et võtta vastu Jumala käsud. Mosee ehitas kaliif Omar pärast Jeruusalemma vallutamist 635. aastal. Dünastia on Omajaadid. Kivi, millel toimus Iisaki ohverdamine, on kõigile tahtjatele nähtav. 3. Juudi tempel Jeruusalemmas. Templimäel e Morija mäel. Kuningas Taavet tõi seaduselaeka Jeruusalemma.. Ta kavatses ehitada sinna alalise templi Jumalale. Aga Taavet ei teostanud oma kavatsust
Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne osa aga ühekorruseline. Peasissekäigu ees
analoogset teatrilavale, kus esitatakse erinevaid stseene. Kuid ka: maksimaalne vaheldusrikkus, aia elementide paljusus à la hiina aed. Populaarsemaks aiaomanike seas sai just pitoreskne stiil. Näide: Pain's Hill, Surrey, 1740-50, amatööri poolt rajatud: Charles Hamilton. Pitoreskses stiilis; ca 40 ha. Eeskujuks itaalia maalikunst ja Poussin. Ehitised: gooti varemed, koobas (grotto), Rooma mausoleum, Bacchuse tempel, eremiidionn, türgi telk, kaheksakandiline gooti tempel. Meanderdav jõgi, jõe ääres künklik maastik, mis kujutas endast "alpi mäestiku stseeni" mändide, kuuskede ja kaskedega, kitsaste lammaste tallatud radadega, täiesti "metsik". Järv oli täiesti kunstlikult rajatud, saarekestega. Richard Payne Knight leidis 18. saj lõpus, et: hoonete lähedal valitsegu regulaarne stiil ja kaugemal metsik loodus. Klassikaliste templite asemel peaks kasutama veskeid jm. kasulikke ehitusi