frittida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit. 14 · Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks. · Kõige suurem valik mereandidest oli kalmaaridel, mida müüdi konserveeritult, kuivatatult ja ka erinevates purkites. Kaheksajalad · Peajalgseid on kaheksahaarmelisi ja kümnehaarmelisi. · Kaheksa haarmega peajalgseid nimetatakse kaheksajalgadeks. · Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. · Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. · Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. · Ta toitub vähkidest ja molluskitest.
Et nad merepõhjast silma ei paistaks, on nad värvunud sarnaselt merepõhjale. Kaheksajalgade kohta öeldakse ka kaheksahaarmelised. Neil on suu ümber kaheksa ühepikkust kombitsat. Nende suu on suunatud vastu merepõhja ning kombitsate vahel on nahakurd, mis hõlbustab saagi püüdmist. Kaheksajalad on jässakama, pirnja kehaga väheliikuvad põhjaloomad, kes päeval varjavad end koobastes (sageli omavalmistatud varjes) ja saagijahile siirduvad öösel. Mõned nendest on väga mürgised. Kaheksahaarmelisi on umbes 200-250 liiki. Kasutatud kirjandus: · Bioloogia õpik põhikoolilie II lk.118-120; · ENEKE 2 lk.253, 255 · ENEKE 3 lk.118-119 · ENE 1 lk.208 · ENE 4 lk.213, 257 · ENE 6 lk.570 · ENE 7 lk.226 · ENE 8 lk.420 · Õpilase Entsüklopeedia lk.126, 128, 163 · Nikolaus Lenz ,,1000 loomariigi palet" lk.179-183 · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/seepia_evelin.htm · www.miksike.ee/documents/main/referaadid/seepia.htm · http://et
Seega on peajalgsetel vaenlasi palju. Looma kehal nähtavale tulevad arvukad taevassinised täpikesed, helenduselundid ehk fotofoorid. Harilikult arvatakse, et peajalgsete munade viljastumine on sisemine. See pole siiski õige. Viljastamine toimub väljaspool looma keha. Zooloogid on siiani kirjeldanud juba ligi kuussada peajalgsete liiki. Laevukeselistel on neli neeru, neli lõpust ning neli lõpussüdant. Seetõttu eristavad zooloogid neid neljalõpuseste peajalgsete alamklassiks. Kaheksahaarmelisi, kalmaarilisi ning seepjalisi, kellel on üksnes kaks lõpust, vaadeldakse aga kahelõpuseste alamklassi kuuluvaina. 13 Alamklass: neljalõpusesed ehk väliskojased Laevukeselised on üpris primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda on spiraalne, eksogastriliselt käändunud ning vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Loom paikneb viimases, kõige suuremas kambris. Kõik ülejäänud kambrid on täidetud gaasidega. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse
annaabi.ee 
