Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kahekontuurilise" - 5 õppematerjali

Piduri süsteem
5
doc

Piduri süsteem

. ka 4 kontuurilise süsteemi korral kasutatakse tagarataste korral madallävireguleerimist ja töörõhud on töösilindrites võrdsed. ABS 2S Bosch-odav 3 positsiooniliste solenoididega ja plunzheriga keskklapiga lahendus.süsteem ABS 5 (Bosch) 2 positsiooniliste solenoididega 4 · Rikked ja hoolduspõhimõtted, diagnostika Pneumopidurisüsteem · Kahekontuurilise pidurisüsteem näitel. · Pidurdusjõu allikas kompressor (töörõhk 6 või 8 bar), mis suunab suruõhu läbi õhukuivati balloonidesse (3 tk). Rõhuregulaatorklapp (GV) hoiab rõhu püsival suurusel avades nominaalrõhu saabudes kompressori sisselaskeklapi. Lisaks on iga ballooni koosseisus rõhu reduktsioonklapid, mis avanevad nominaalrõhust suuremal rõhul nt. 10 bar. · Sõidupiduri kontuuri tööst: Pidurimehhanismideks on kahesektsioonilised vedruakuga

Auto → Auto õpetus
335 allalaadimist
Elektriküte
25
pptx

Elektriküte

Nende tootlikkus on enamasti 2 kuni 3 liitrit minutis ja energiakulu ootetalitluses 1 kuni 3 kWh ööpäevas. Et tarbimiskulud oleksid nii väikesed kui võimalik, tuleb salvesti ja jaotustorustiku paigutusplaan hoolikalt läbi mõelda. Salvesti peab asuma selle tarbimiskoha lähedal, mida kõige tihedamalt kasutatakse. Mahtsalvestid on varustatud ühe või kahe elektriliste kütteelementide komplektiga, mille võimsus on 3 kuni 36 kW, termostaatlülititega ja temperatuuripiirajatega. Kahekontuurilise skeemi korral soojendavad põhikütteelemendid vett soodsama elektritariifiga aegadel. Tarbija võib vee temperatuuri seada vahemikus 35 kuni 80 oC. Salvesti paak on varustatud korrosioonivastase elektroodiga või korrosiooni pidurdava elektroonikaskeemiga. Magneesiumelektroodi vahetamise vajadusest või elektroonilise kaitseskeemi seiskumisest annab märku sellekohane indikaator. Click to edit Master text styles Second level Third level

Energeetika → Soojustehnika
17 allalaadimist
Elektrijaamad - eksamiks kordamine
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

Sellised tuumajaamad töötavad küllastunud auruga ja nende kasutegurid on madalad, aga samas on jaama tehnoloogiline skeem äärmiselt lihtne. Tuumajaamu, kus soojuskandja ja töötava keha kontuurid on eraldatud nimetatakse kahekontuurilisteks tuumajaamadeks. Soojuskandja kontuuri nimetatakse esimeseks kontuuriks ja töötava keha kontuuri vastavalt teiseks kontuuriks. Tavaliselt esimeses kontuuris hoitakse soojuskandjat (vett) sellise rõhu all, et vesi ei aurustuks selles kontuuris. Kahekontuurilise tuumajaama kasutegur on alati madalam kui ühekontuurilisel tuumajaamal, aga nende jaamade ohutus on kõrgem ja käit odavam. Soojuskandjana võib kahekontuurilises tuumajaamas kasutada: vett, orgaanilisi vedelikke, gaase. Gaasi kasutamisel võib rõhk esimeses kontuuris olla madalam kui teises kontuuris. Tuumajaama tehnoloogiline skeem võib olla ka mittetäielik kahekontuuriline. Sellise skeemi korral esimeses kontuuris toodetud aur läbib teise kontuuri soojusvahetaja ja siis suunatakse

Energeetika → Elektrijaamad
62 allalaadimist
Laeva katlad
84
docx

Laeva katlad

..+2000C, kuni kõrgtempera-tuuriliste soojussüsteemideni + 40...+340 oC). VI – 8 Kahekontuurilised katlad. Et vältida nafta protuktide sattumist katla töövette (tankerid jt laevad) selleks kasutatakse kahekontuurilistes auruseadmetes toodetud auru (esimese kontuuri e primaarauru) saastunud kondensaadi aurustamiseks teise aurukontuuri aurustis, millest saadav aur (sekundaaraur) suunatakse lastisoojendussüsteemidesse. Teise kontuuri aurusti võib moodustada abikatlaga ühtse agregaadi – kahekontuurilise katla – või olla kujundatud omaette seadmena, sageli võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri

Merendus → Laevandus
64 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

To1 kr = , 2T k o Tr 2 = 4T , Tr 1 = To2 . Kiiruse ja voolu juhtimine. Voolu juhtimine tagab mootori voolu, mis on võrdeline seadesuurusega. Samuti muutub mootori moment võrdeliselt voolu seadesuurusega. Voolu regulaator parandab kiiruse juhtimise kontuuri dünaamilisi omadusi. Kahekontuurilise kiiruse juhtimissüsteemi struktuurskeem on joonisel 4.10. Selles alluvkontuuridega süsteemis on sisemiseks voolukontuur ja välimiseks kiiruse juhtimise kontuur. Kiiruse regulaatori väljundsignaal määrab voolukontuuri seadesuuruse. Voolu tegelik väärtus muundatakse alalisvoolusignaaliks. Vooluregulaator võrdleb seadesuurust ja voolu tegelikku väärtust ning töötab välja juhtsignaalid, mis suunatakse jõupooljuhtlülitite juhtseadmetesse ja muunduri juhtseadmesse

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun