ülemkoda federatsiooninõukogu Saksamaa Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda liidupäev, ülemkoda liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa kahekojaline ülemkoda Senat, alamkoda Rahvuskogu Inglismaa (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda Alamkoda, ülemkoda Lordide koda USA Kongress 2 kojaline, alamkoda esindajate koda, ülemkoda: Senat Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel, Teisel vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid Eesti Riigikogu formaalõiguslik struktuur Kuidas töötab, ametipostid ja komisjonid Valib kolmeliikmelise juhatuse, igal aastal, hetkel riigikogu esimees Ene Ergmaa,
4)parlamendi liige esindab kogu rahvast, mitte ainult enda valijaid. Sellest põhimõttest on tuletatud see, et peale valimisi tegutseb parlamendiliige iseseisvalt oma äranägemise järgi ega ole valijate poolt tagasi kutsutav. 54. Mida kujutab endast tugeva alamkojaga ja mida tugeva ülemkojaga parlament? Kumb parlamendikoda on tänapäeva maailmas tavaliselt tugevam? Eristatakse tugevat ülemkoda ja tugevat alamkoda (vastavalt teine koda on nõrgem). See liigitus põhineb sellel et kahekojalises parlamendis peab seadus vastu võetama üldjuhul mõlemas kojas identsel kujul . Kui Ülemkoda on tugev, siis tema poolt tagasilükatud seadust ei saa alamkoda ülemkojale vastuvõetamatul kujul vastu võtta. Tugeva ülemkojaga parlamendi puhul võibki seadus jääda ülem- ja alamkoja vahel ringlema (USA-s). Kui aga alamkoda on tugevam, siis saab alamkoda ülemkoja poolt tagasilükatud seaduse teatava häälteenamusega vastu võtta alamkojale endale sobival kujul
4.eelnõu vastuvõtmine pannakse hääletusele kodade ühisistungil. 42 § 4. Parlamendi sisestruktuur Parlamendi tegevuse juhtimiseks valib parlament ise enda esimehe. Riigiti on selle ametiisiku nimetus erinev. Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks. Kahekojalises parlamendis on mõlemal kojal enda esimees, seejuures loetakse mõnikord alamkoja esimees terve parlamendi esimeheks. Parlament valib ka enda/koja (kahekojalise parlamendi puhul) kollegiaalsed juhtorganid -- presiidiumi/büroo/juhatuse. Parlamendi liikmetest koosnevaid parlamendi abiorganeid nimetatakse harilikult komiteedeks (Eestis komisjonideks). Komiteed jagunevad: 1.alalisteks.