rohkem lohukesi. DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile. 2.2.2 DVD-kirjutaja DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile. Samuti on DVD-kirjutaja/lugeja laserisüsteem palju keerulisem ka seetõttu, et peab suutma lugeda ja kirjutada nii DVD kui ka CD plaate. 2.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass DVD-d on eelkõige loodud just filmitööstusele, mistõttu kasutatakse neid plaate just kvaliteetsete filmide salvestamiseks. Hinnasuhe dvd plaatidel on üsna madal, st väikse hinna
DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile. 7.2.2 DVD-kirjutaja DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile. Samuti on DVD-kirjutaja/lugeja laserisüsteem palju keerulisem ka seetõttu, et peab suutma lugeda ja kirjutada nii DVD kui ka CD plaate. 7.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass DVD-d on eelkõige loodud just filmitööstusele, mistõttu kasutatakse neid plaate just kvaliteetsete filmide salvestamiseks. Hinnasuhe dvd plaatidel on üsna madal, st väikse
rähkne keskmine liivsavi; järgneb paas ja klibu. Boniteet1: 23, boniteet2: 40, 14 maha. Lõplik boniteet: 49. Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis V°_1|30-80/ls - nõrgalt raudkivi veeriseline liivsavi kiht 30-80 cm. Boniteet: 46. Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_1sl30-70/r_2ls_1;k - nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht 30-70 cm; keskmiselt rähkne kerge liivsavi; kruus. Esialgne hindepunkt: 53 + 6 (parandus kahekihilistele lõimistele). Boniteet: 59 Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_2ls_120-30/v°_1ls_2;s 30 - keskmiselt raudkivi veeriseline, kerge liivsavi kiht 20-30 cm; nõrgalt raudkivi veeriseline keskmie liivsavi; savi algab 30 cm. Boniteet: 56. Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_2ls_125-30/v°_1ls_225/r - keskmiselt raudkivi veeriseline, kerge liivsavi kiht 25-30 cm; nõrgalt raudkiviveeriseline keskmine liivsavi 25 cm; rähkne. Esialgne hindepunkt: 62
Pärast esmast filtreerimist, võib alustada vee desinfitseerimisega. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse osoneerimisbasseini, kus toimub vee segamine osooni ja õhuga. Osoneerimisest tulenev vesi pumbatakse uude ja vanasse veepuhastusjaama. Veele lisatakse puhastuskemikaali ning vett segatakse. Koagulatsiooni abil toimub veest lisandite eemaldamine. Selitatud vesi suunatakse edasi kahekihilistele kiirfiltritele, mille käigus eemaldatakse viimased setteosakesed. Joogivee tagamiseks lisatakse filtreeritud veele kloori. Kloreeritud vesi suunatakse joogivee reservaaridesse (6 tk). Tööstuses soovitatakse kasutada deioniseeritud või destilleeritud vett. Tööstuses kõige populaarsemad puhastus meetodit on järgmised: • Mehaaniline filtratsioon • Pöördosmoosi meetod
annaabi.ee 
